Ettevõtjad pole valitsusega rahul
Teisipäeval otsustas valitsus vabastada ettevõtete põhivarasse tehtavad investeeringud tulumaksust kõikjal Eestis peale Tallinna ja mõningate Harjumaa piirkondade.
Suurettevõtete assotsiatsiooni juhatuse aseesimehe Aadu Luukase sõnul teeb valitsuse otsus maksuseaduse täitmise keerukaks. Ta leidis, et selle asemel oleks olnud otstarbekam mingi protsendi võrra vähendada ettevõtete tulumaksu.
«Konsultatsioonifirmadel, ka ajakirjandusel, on vaja teha investeeringuid põhiliselt ajudesse, mis ei ole põhivarana raamatupidamises arvel,» põhjendas Luukas, miks valitsuse otsus seab ettevõtted erinevasse olukorda.
Luukas kinnitas, et valitsuse antav maksusoodustus ei sunni väljapoole Tallinna investeerima. «Tulumaksu küsimus on prioriteetide reas võib olla viiendal, kuuendal kohal,» väitis ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas. «Kõige olulisem on infrastruktuur, kaader jne. Kui need komponendid on soodsad, alles siis hakatakse vaatama maksusoodustusi.»
Suurettevõtete assotsiatsiooni juhatuse aseesimehe Jüri Käo sõnul võib aru saada valitsuse soovist arendada Eestit regionaalselt, kuid regionaalpoliitika teostamisel kuulub tema eelistus ettevõtete tulumaksu vähendamisele.
Praegune valitsuse otsus vabastab tulumaksust ainult need investeeringud, mis on kirjas amortisatsioonigrupi number üks all -- rajatised ja ülekandeseadmed.
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur väitis, et objekt, mida investeeringuks peetakse, ei ole siiski lõplikult määratletud. Näiteks põllumehed tahavad, et sinna hulka kuuluksid ka kombainid ja traktorid, lausus ta.
«Minu selge arvamus on, et täna on üks tootmishoone maksimaalselt kolmandik investeeringust, tehnoloogia, mis sinna pannakse on oluliselt kallim,» lausus Jüri Käo. «Kuna ma tehnoloogiasse ei saa investeerida tulumaksuvabalt, siis investeeringu soodustus paljasse hoone karpi pole atraktiivne.»
Käo sõnul on väheusutav, et valitsuse otsus tooks kaasa tormiliselt investeeringuid teistesse Eesti regioonidesse. «Aga ma arvan, et see võib kaasa tuua väga segaseid tehinguid ja annab võimaluse maksupettuste laialdaseks levikuks,» lausus ta.
Heido Vitsuri sõnul on täiesti loomulik, et Tallinna ettevõtjad kritiseerivad valitsuse otsust. «See on ju Tallinnat kui piirkonda diskrimineeriv,» põhjendas ta. «Aga valitsus just seda taotleb, et vähendada Tallinna ülekuumenemist ja jätta raha maale.»
Vitsuri sõnul on Eestis riigi tasandil kõige suuremaks pingeks Tallinna tormiline areng ja äärealade soikumine.
Küsimusele, miks ei oleks valitsus võinud kehtestada regiooniti 15 protsendi suurust ettevõtete tulumaksu senise 26 protsendi asemel, vastas Vitsur: «Ka praegu tehtavat soodustust on rahandusministri sõnul väga raske seedida.»
Rahandusministeeriumis on välja arvutatud, et Tallinnas teenitakse 65 protsenti Eestis teenitavast kasumist ja makstakse 65 protsenti ettevõtete tulumaksust. Kokku laekub ettevõtte tulumaksu riigieelarvesse miljard krooni.
Valitsuse otsus vabastada regiooniti investeeringud ettevõtte tulumaksust tähendab Vitsuri sõnul seda, et laekumine riigieelarvesse väheneb100--200 miljoni krooni võrra.
Väiksema ettevõtete tulumaksu kehtestamisel oleks maksulaekumine vähenenud tema väitel 40 protsenti ehk 400 miljoni krooni võrra.
«Praegune valitsuse otsus on tagasihoidlikum, aga samas arendab regionaalpoliitikat, et need ettevõtjad, kes teenivad raha väljaspool Tallinna, saaksid investeerida ja oma tootmist laiendada,» rääkis Vitsur.
Ta avaldas arvamust, et iga sajas Tallinna ettevõtja avab ettevõtte väljaspool pealinna kui mitte tuleval aastal, siis ülejärgmisel aastal kindlasti.