Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad pole valitsusega rahul

    Teisipäeval otsustas valitsus vabastada ettevõtete põhivarasse tehtavad investeeringud tulumaksust kõikjal Eestis peale Tallinna ja mõningate Harjumaa piirkondade.
    Suurettevõtete assotsiatsiooni juhatuse aseesimehe Aadu Luukase sõnul teeb valitsuse otsus maksuseaduse täitmise keerukaks. Ta leidis, et selle asemel oleks olnud otstarbekam mingi protsendi võrra vähendada ettevõtete tulumaksu.
    «Konsultatsioonifirmadel, ka ajakirjandusel, on vaja teha investeeringuid põhiliselt ajudesse, mis ei ole põhivarana raamatupidamises arvel,» põhjendas Luukas, miks valitsuse otsus seab ettevõtted erinevasse olukorda.
    Luukas kinnitas, et valitsuse antav maksusoodustus ei sunni väljapoole Tallinna investeerima. «Tulumaksu küsimus on prioriteetide reas võib olla viiendal, kuuendal kohal,» väitis ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas. «Kõige olulisem on infrastruktuur, kaader jne. Kui need komponendid on soodsad, alles siis hakatakse vaatama maksusoodustusi.»
    Suurettevõtete assotsiatsiooni juhatuse aseesimehe Jüri Käo sõnul võib aru saada valitsuse soovist arendada Eestit regionaalselt, kuid regionaalpoliitika teostamisel kuulub tema eelistus ettevõtete tulumaksu vähendamisele.
    Praegune valitsuse otsus vabastab tulumaksust ainult need investeeringud, mis on kirjas amortisatsioonigrupi number üks all -- rajatised ja ülekandeseadmed.
    Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur väitis, et objekt, mida investeeringuks peetakse, ei ole siiski lõplikult määratletud. Näiteks põllumehed tahavad, et sinna hulka kuuluksid ka kombainid ja traktorid, lausus ta.
    «Minu selge arvamus on, et täna on üks tootmishoone maksimaalselt kolmandik investeeringust, tehnoloogia, mis sinna pannakse on oluliselt kallim,» lausus Jüri Käo. «Kuna ma tehnoloogiasse ei saa investeerida tulumaksuvabalt, siis investeeringu soodustus paljasse hoone karpi pole atraktiivne.»
    Käo sõnul on väheusutav, et valitsuse otsus tooks kaasa tormiliselt investeeringuid teistesse Eesti regioonidesse. «Aga ma arvan, et see võib kaasa tuua väga segaseid tehinguid ja annab võimaluse maksupettuste laialdaseks levikuks,» lausus ta.
    Heido Vitsuri sõnul on täiesti loomulik, et Tallinna ettevõtjad kritiseerivad valitsuse otsust. «See on ju Tallinnat kui piirkonda diskrimineeriv,» põhjendas ta. «Aga valitsus just seda taotleb, et vähendada Tallinna ülekuumenemist ja jätta raha maale.»
    Vitsuri sõnul on Eestis riigi tasandil kõige suuremaks pingeks Tallinna tormiline areng ja äärealade soikumine.
    Küsimusele, miks ei oleks valitsus võinud kehtestada regiooniti 15 protsendi suurust ettevõtete tulumaksu senise 26 protsendi asemel, vastas Vitsur: «Ka praegu tehtavat soodustust on rahandusministri sõnul väga raske seedida.»
    Rahandusministeeriumis on välja arvutatud, et Tallinnas teenitakse 65 protsenti Eestis teenitavast kasumist ja makstakse 65 protsenti ettevõtete tulumaksust. Kokku laekub ettevõtte tulumaksu riigieelarvesse miljard krooni.
    Valitsuse otsus vabastada regiooniti investeeringud ettevõtte tulumaksust tähendab Vitsuri sõnul seda, et laekumine riigieelarvesse väheneb100--200 miljoni krooni võrra.
    Väiksema ettevõtete tulumaksu kehtestamisel oleks maksulaekumine vähenenud tema väitel 40 protsenti ehk 400 miljoni krooni võrra.
    «Praegune valitsuse otsus on tagasihoidlikum, aga samas arendab regionaalpoliitikat, et need ettevõtjad, kes teenivad raha väljaspool Tallinna, saaksid investeerida ja oma tootmist laiendada,» rääkis Vitsur.
    Ta avaldas arvamust, et iga sajas Tallinna ettevõtja avab ettevõtte väljaspool pealinna kui mitte tuleval aastal, siis ülejärgmisel aastal kindlasti.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.