Ministeerium õigustab riigi raha paigutamist
Opmann lausus, et 20. augusti seisuga oli keskvalitsuse tähtajalistes hoiustes 625 miljonit krooni, millest Ühispangas hoiti 271 miljonit krooni. Ülejäänud raha jagunes Hansa-, Hoiu-, Tallinna, Maa- ja Forekspanga vahel. Eelmisel aastal hoidis riik Ühis- ja Põhja-Eesti Pangas kokku üle 70 protsendi vahenditest.
Tänavu 1. juuli seisuga oli avaliku sektori raha hulk Eesti pankades 3,1 miljardit krooni, millest 50% oli keskvalitsuse ning ülejäänu eelarveväliste fondide ning kohalike omavalitsuste raha. Keskvalitsuse rahast oli riigikassa hallata 416 miljonit, millest omakorda veidi vähem kui 400 miljonit on paigutatud tähtajalistesse hoiustesse.
Ülejäänud miljard on Opmanni sõnul erinevate fondide ja kõrgkoolide raha, mille käsutamiseks pole riigikassal õigust ning mis seisab nõudmiseni hoiustes. Ka praegu pole see summa oluliselt muutunud.
Erinevalt Hansa- ja Hoiupanga avalikustatud 1% intressimääradele, millega riik eelmisel aastal ja selle aasta esimesel poole oma raha olevat deponeerinud, kinnitasid Opmann ja Kallaste, et sellistest numbritest ei tea nad midagi. Rahandusministeeriumi juhtide kinnitusel teenib riik tähtajaliselt hoiuselt 2,95--9,25%.
Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Agate Daltoni sõnul on tal hea meel, et pangajuhid on mures Eesti välislaenude tagasimaksmise pärast ning toetavad sama poliitikat, mida rahandusministeerium on juba ellu viimas -- nimelt hoitakse välislaenude suhe SKPga madal (1996. aastal oli see 8%). Näiteks tänavu pole Eesti võtnud ühtegi välislaenu.
Mart Opmann kritiseeris eile ka pangajuhtide ettepanekut panna riigi raha kasumit teenima ettevõtete kommertspaberitesse. Tema sõnul ei kavatse ministeerium ega valitsus hakata kasutama riigi raha selleks, et keerutada üles ettevõtete aktsiate hindu, pealegi oleks see riskimine maksumaksja rahaga.
Eesti Pank teatas eile pressiteates, et kahe panga juhatuste pöördumises esitatud andmed on valitud ebakorrektselt. Keskpanga hinnangul on riigikassa käivitamisega kaasnenud mitmeid positiivseid muutusi riigi kassavoogude juhtimisel.
Samas möönab keskpank, et riigikassa vallas on valitsusel veel arenguruumi kasutamata.