Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kahepalgeline valitsus
Valitsus tunneb muret Eesti majanduse tervise pärast ja arvab, et riik peab senisest rohkem hakkama majandust ohjama.
Valitsuse eesmärk on vähendada tarbimist ja sundida eraisikuid ning ettevõtteid rohkem säästma. Selleks tõstetakse ettevõtjate ja eraisikute maksukoormust ning kokku kogutud rahast 1,9 miljardit krooni viiakse Eestist välja.
Olen hämmastunud riigi käitumisest. Selle asemel, et muuta minu maksukoormus võimalikult madalaks ja meelitada mind rohkem säästma, tõstab riik hoopis maksukoormust ja hakkab looma mingit välismaal asuvat stabilisatsioonifondi. Samas jätkab aga riik ise mõttetut laristamist.
Nii kaua, kui valitsus ei ole suutnud mulle muuta säästmist kasulikuks ja ei näita ise selles osas eeskuju, ei saa ma suhtuda tõsiselt kurtmisesse, et Eestis tarbitakse liiga palju ja liiga vähe säästetakse.
Miks ma peaksin näiteks olmeelektroonika, mööbli või hea veini ostmisest loobuma ja selle asemel paigutama oma raha panka hoiuseintresse teenima? Kas selleks, et riik saaks teenitud intressidelt iga aasta 10 protsenti endale kasseerida.
Valitsus noomib küll eraisikuid ja -ettevõtteid, et paljud nendest on viimastel aastatel soetanud endale uue auto, kuid samas uuendavad valitsusliikmed ja teised riigiametnikud oma ametiautosid iga paari aasta tagant.
Jah, Eestis on vallandunud tarbimisbuum, kuid erasektor on sellest suhteliselt kõrvale jäänud. Tegelikult kannatab tarbimisbuumi all hoopis riigisektor ja kui valitsus soovib tarbimisbuumi vähendada, siis peaks ta alustama endast.
Selleks tuleb vähendada makse. Mida väiksem on riigieelarve maht, seda vähem on võimalik kulutada ja seda säästlikumaks meie riigiaparaat muutub.