Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lahkuda saab hüvitiseta

    Kui riigitöö rikkaks ei tee, siis riigitöölt lahkumine vist küll. Piisab, kui loetleda kas või viimaste päevade näiteid: 47 000 krooni Aivar Toomperele tööle ennistamise ja sellele järgnenud koondamise eest, võimalikud kolm miljonit krooni koondamistasusid Tallinna linnaettevõtte Valika likvideerimise eest, ligi miljon krooni lepingujärgseid tasusid ETVst lahkunud või lahkuvatele töötajatele.
    Äripäev ei mõista, miks peab maksma hüvitisi inimestele, kes lahkuvad ametist omal soovil või sellepärast, et ei tule oma tööga toime. Kummalgi juhul ei ole mingit seadusandlikku ega muud põhjust maksumaksjate raha hüvitisteks kulutada.
    Ülaltoodud kulutused ja veel mitmed teised analoogilised juhtumid ei ole paratamatud, neid on võimalik ja peabki vältima.
    Esiteks tuleks endale selgelt aru anda, kas on üldse põhjust ametnikku ametist vabastada. Kui selleks on põhjus, siis tuleb see otse ja argumenteeritult välja öelda, mitte hakata asja mõtlematult ja kampaania korras läbi viima.
    Midagi keerulist ei tohiks olla selles, et vallandada oma tööga jänni jääv inimene. Kuigi mõistet «vallandamine» sõna-sõnalt ei kasutata, kannavad sisult sama mõtet näiteks teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest avaliku teenistuse seaduses ning töölepingu lõpetamine töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel töölepingu seaduses.
    Kui siseminister Robert Lepikson on kindel, et suvises intsidendis Tallinna vanalinnas, kus komissar Jaan Rütman haavas üliraskelt noort naist, oli süüdi toonane Tallinna prefekt Aivar Toompere, siis olekski pidanud ta oma käskkirjas ametist vabastamist nõndaviisi põhjendama. Millegipärast valis aga emotsionaalne Lepikson Toompere ametist vabastamiseks nn koondamisvõtte, mis tõi siseministeeriumile kaasa kaotuse Tallinna halduskohtus.
    Kui Aivar Toompere süüsse võib veel kahtepidi suhtuda, siis Tallinna munitsipaalettevõttes Valika toimunud kuritarvitustes ei ole kahtlust. Linnavolikogu revisjonikomisjon otsustas juba märtsis, et Valika on tekitanud linnale märkimisväärset kahju.
    Selle asemel aga, et Valika juhile Heiki Tõnupärdile koht üles öelda ning nii Valikas kui pealinna parkimismajanduses kord majja lüüa, mõeldi linnavalitsuses välja vangerdus: Signaal hakkas Valika tööd tegema ja Valika reorganiseeritakse liikluskorralduskeskuseks. Selline ümberkorraldus ähvardab aga maksma minna kolm miljonit krooni, mida likvideeritava Valika töötajad nüüd linnavalitsuselt koondamistasudena nõuavad.
    Eelmistest enam paneb aga imestama riigitelevisioonis toimunu.
    Suuremas osas riigieelarvest toituvast ETVst läks ära üle kümne töötaja, kes said omal soovil lahkumise eest veel kaasa ka töölepingus ette nähtud kopsakad hüvitised, kokku ligi miljoni krooni ulatuses. Seejuures on lepingud eelmise peadirektori Hagi ?einiga sõlmitud oktoobris, kui uus peadirektor Toomas Lepp oli juba ametisse valitud.
    Kui kõrvalküljel olevast küsitlusest selgub, et eraettevõtjad ei saa endale lubada priiskamist ja läbimõtlematust kaadripoliitikas, siis rahapuudust kurtvates riigistruktuurides ei paista see probleemiks olevat.
    Toimetuse arvates peaksid riigiasutuste ja -ettevõtete juhid aru saama ja endale aru andma, et nende käsutatav ja kasutatav raha ei kuulu neile. Kui seda ei suudeta endale selgeks teha, siis kerkib juba küsimus juhi enda sobivusest ametikohale.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.