Eelmine nädal tekkis minu lauale vanglapildiga kihutusväljaanne, mis selgitas, et selline keskkond ähvardab neid, kes tarkvara ametliku ostmise asemel piraadivad. Lehekese saatis loomulikult Business Software Association ehk BSA Eesti, tarkvaratootjate loodud organisatsioon, mis mõeldud nimelt piraatlusega võitlema. Vahepeal polnud neist suurt midagi kuulda, aga nüüd on vist aastalõpp käes ja aeg PR-rahakotti tuulutada.

Ega mul midagi piraatlusega võitlemise vastu pole -- pigem risti vastupidi. Suur hulk mu sõpru tegeleb programmeerimisega või teenib tarkvara müügi ja hooldamise pealt, mu enda firma sissetulekust annab tarkvaraline omatoodang umbes poole. Legaalse tarkvara karpe kogun ma uhkelt kontoris kapi otsa, et kõik näeksid, kui korralikud me püüame olla.

Aga olles peaasjalikult siiski tarbija, haarab käsi kirve järele lugedes, kuidas tootjaid ühendav organisatsioon hämab. Legaalse tarkvara tarbijal olevat justnagu mingi garantii! Minu nähtutest lahkeim pakkumine vaesele tarbijale oli, et kui ta «selle katki teeb, jäävad talle mõlemad tükid», mis hiljem laienes, jättes kasutajale «kõik tükid».

Kui te olete viitsinud kunagi litsentsilepingut lugeda, siis selle sisu jaguneb kaheks -- üks pool keelab eriti rangelt kopeerimise ja teine kirjeldab kõiki juhte, millal tarkvaratootja vastutusest vaba on. Garantii tähendab seda, et kui andmekandja vigaseks osutub, siis vahetatakse see ümber.

Kui tarkvara osutub vigaseks, siis tuleb oodata, kuni te võite uue osta. Tõsi, tootjad jagavad reeglina ka Internetis parandusi, aga seda ei saa kohe kuidagi nimetada garantiiks, sest see ei taga teid seganud vea kindlat kõrvaldamist mingi aja jooksul. Keerukama tarkvara puhul saab sõlmida teeninduslepingu, mis maksab aastas 20--100% alghinnast ja tagab selle aja jooksul uuendused. Tõsi, ka see ei tähenda vigade parandamist.

Legaalse tarkvara hüvedeks peavad antipiraadid veel käsiraamatut (kahjuks viimasel ajal on nad enamasti CD-l) ja seda, et uuendused on odavamad. Kui ma juba tegelen piraatlusega, siis miks mitte ka uuendusi piraatida. Ja viirused? Minu elu jooksul pole küll juhtunud, et mõni Windowsi all käiv programm oleks nakatunud. Toetus on ka Eestis peaaegu olematu. Piraatimine on loomulikult paha, aga seepärast ei maksa veel tarbijat lollitada. Oleks nad vähemalt niigi kaugele jõudnud, et tarkvaraga tuleks alati kaasa eestikeelne litsentsileping. Miks ma pean ikka veel poola-inglise-serbiakeelse lepinguga nõustuma?