29 jaanuar 1998

Õlle joogiharjumused ja säilivusaeg

Õlu pole üksnes janukustutaja ja söögikõrvane märjuke, vaid sama väärikas seltskonnajook nagu veingi. Heledad õlled vastavad valgetele veinidele, tumedad õlled punastele veinidele. Seepärast sobib seda pakkuda pidulikel peoõhtutel.

Enne joogi muretsemist tasuks meelde tuletada aegade jooksul välja kujunenud õllejoomise harjumusi:

- kevadel ja suvel eelistatakse kergeid lager-tüüpi humalajooke;

- sügisel ja talvel juuakse enam tumedat ja kangemat õlut, mis mõjub kehakinnituse ja soojendusena. On ju ka jõuluõlled alati tumedad.

Valgus mõjub õllele kehvasti, vähendades säilivusaega ja muutes maitseomadusi. Õlut tuleb hoida pimedas kuni +10°C temperatuuril.

Realiseerimisaeg

Kuna õllede valik kauplustes on mitmekesine, pole välistatud, et teile võib pihku sattuda vanaks läinud õlu. Lugege hoolikalt pudelil olevaid silte! Realiseerimistähtaja ületanud õlu nagu iga teinegi toode võib olla lihtsalt ebameeldiva maitsega, kuid halvemal juhul tekitada ka tervisehäireid.

Alati tasub eelistada klaaspudelisse villitud jooki purgiõllele. Kallid ja väärtõlled villitakse üksnes klaaspudelitesse. Vana õlle pudelipõhja tekib sade (v.a belgia lambicud, milles sade on loomulik). Korralik õlu on kirgas ja puhas. Halvaks läinud õlle tunneb ära ka veidra maitse ja lõhna põhjal. Purgiõlle realiseerimisaja lõppedes tekib joogile nn purgimaitse. Nii mõnigi õllespetsialist aimab purgimaitset juba varemgi.

Hetkel kuum