Eesti tippjuht valetab sama palju kui Rootsi pankur

Riimuse sõnul said Eesti tippjuhid testides enam valepunkte kui Rootsi kolleegid. Eesti ettevõtjate valepunktidega olid ehk võrreldavad vaid Rootsi pankurite tulemused, lisab Riimus.

Riimuse uuringu järgi oli eestlastest juhtide seas enam täpseid ja korda armastavaid liidreid.

Uurimusest selgub, et eesti naisjuhid ja rootsi meesjuhid on kõige koostööaltimad äripartneritega, lubavad alluvatel ise otsuseid vastu võtta ja on viisakamad.

Oma edu põhjuseks nimetavad meestest tippjuhid õnne ja naised oma suurt tööd. Ka ebaedu põhjused on samad -- meestel pole piisavalt vedanud, pole õnne ja naised ei ole iseenda tööga rahul.

Riimus teeb oma uurimuses järelduse, et Eesti juhtimisstiilil on tendents olla piinlikult korrektne ja täpne. Rootsi juhtimisstiili esindavad tavaliselt viisakad ekstraverdid ja kõrgelt hinnatud inimesed, kel on firma tuleviku suhtes kindel siht ning kes eelistavad autonoomsust.

Rootsi tippjuhti iseloomustades toob Riimus näite, et ühed Rootsi ettevõtjad jäid Brüsselis koosolekutele ja nõupidamistele hiljaks ja põhjus oli selles, et nad ei osanud võõras keskkonnas orienteeruda.

Eesti tippjuhtide potentsiaal seisneb Riimuse sõnul võitlusvõimes ja vastupidavuses. Tahe saavutada kaalub rohkem kui nn mittemarksistlik haridus algkoolis, tõdeb Riimus oma uuringus.

Uuringust võttis osa 273 inimest, neist 93 tippjuhti ja iga liidri kaks kuni viis alluvat. Tippjuhte oli Eestist 49 ja Rootsist 44. Eraettevõtteid oli Eestist 70% ja Rootsist 75% ulatuses, peamiselt pangad, ajakirjandus ja meedia.