• OMX Baltic−0,49%315,69
  • OMX Riga−1,96%999,4
  • OMX Tallinn−0,25%2 243,01
  • OMX Vilnius−0,74%1 484,58
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,89%10 359,62
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,49%315,69
  • OMX Riga−1,96%999,4
  • OMX Tallinn−0,25%2 243,01
  • OMX Vilnius−0,74%1 484,58
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,89%10 359,62
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Äripäeva TOP Galal 2026 võitis aasta kestliku ettevõtte kategoorias esikoha Tallinna Lennujaam, kes on suutnud vähendada oma tegevusest tulenevat süsinikuheidet võrreldes 2018. aastaga enam kui 96 protsenti. Ettevõtte juhatuse liige Anneli Viita-Turkin nimetab edu toojateks aastatepikkust järjepidevat tööd, teadlikke investeeringuid ja põhimõtet, et keskkonnahoid peab olema osa igast suuremast otsusest.

Tallinna Lennujaam võitis Äripäeva TOP Galal 2026 aasta kestliku ettevõtte tiitli, sest vähendas oma tegevusest tulenevat süsinikuheidet võrreldes 2018. aastaga üle 96% ja saavutas 2025. aastal süsinikneutraalsuse. Juhatuse liige Anneli Viita-Turkin ütles, et tulemuse taga on järjepidev töö, investeeringud ja keskkonnamõju arvestamine igas otsuses. Järgmine suur eesmärk on vähendada väärtusahela heidet, mis on lennujaama enda heitest 59 korda suurem.

Äripäeva TOP Galal 2026 võitis aasta kestliku ettevõtte tiitli Tallinna Lennujaam. Auhinna võttis vastu  Anneli Viita-Turkin.
  • Äripäeva TOP Galal 2026 võitis aasta kestliku ettevõtte tiitli Tallinna Lennujaam. Auhinna võttis vastu Anneli Viita-Turkin.
  • Foto: Raul Mee
Tallinna Lennujaam haldab Eesti suurimat rahvusvahelist lennujaama, tagades lennuühendused, lennujaamataristu toimimise ning reisijate ja kaubaveo teenindamiseks vajalikud tingimused. Valdkonnas, kus ööpäevaringne töökindlus, ohutus ja teenuse kvaliteet on vältimatud, on keskkonnamõju vähendamine keeruline ülesanne.
Tallinna Lennujaama juhatuse liige Anneli Viita-Turkin ütleb, et keskkonnateemadega on süsteemselt tegeletud üle kümne aasta, eriti eesmärgipäraselt alates 2018. aastast. Selle aja jooksul on järjepidevalt mõõdetud keskkonnamõju, seatud eesmärke ning suunatud investeeringuid lahendustesse, mis aitavad vähendada energia- ja kütusekulu.
Seni suurimaks saavutuseks peetakse 2025. aastal Tallinna lennujaamas saavutatud süsinikneutraalsust. Võrreldes 2018. aastaga on lennujaama enda tegevusest tulenev süsinikuheide vähenenud enam kui 96 protsenti.
“See on märkimisväärne tulemus, mille taga ei ole üks suur projekt, vaid paljude aastate järjepidev töö, teadlikud investeeringud ja kogu lennujaama meeskonna panus,” ütleb Anneli Viita-Turkin.

Päikeseenergia katab juba 40 protsenti elektrivajadusest

Üks olulisemaid samme keskkonnamõju vähendamisel oli 2022. aastal kaugküttele üleminek, mille tulemusel vähenes lennujaama kohapealse küttega seotud otsene heide nullini.
Samal ajal on laiendatud päikeseparkide võrgustikku. 2025. aastal tootsid lennujaama päikesepargid 3,84 gigavatt-tundi elektrit, mis kattis ligikaudu 40 protsenti elektritarbimisest. Ülejäänud sisseostetav elekter on kaetud taastuvelektri päritolutunnistustega, mille tulemusel on ostetud elektri turupõhine heide võrreldes 2018. aastaga vähenenud nullini.
Suuri muudatusi on tehtud ka lennujaama sõidukipargis. Kasutusele on võetud elektrisõidukeid ning fossiilne diislikütus on asendatud HVO-100 kütusega. Need sammud on aidanud masinapargi heidet vähendada ligi 97 protsenti.
Lisaks on lennukite maapealse teeninduse jaoks paigaldatud seitse statsionaarset elektrilist toiteallikat ja soetatud üheksa akutoitel mobiilset toiteallikat. Need vähendavad vajadust kasutada lennukite abijõuseadmeid ning aitavad seeläbi vähendada kütusekulu ja heidet.
Meie jaoks tähendab kestlik juhtimine eelkõige seda, et keskkonnamõjuga arvestatakse juba otsuse tegemise hetkel, mitte alles hiljem selle tagajärgi hinnates.
Tallinna Lennujaama juhatuse liige Anneli Viita-Turkin
Keskkonnahoiuga arvestatakse ka ehituses. Lennujaama uued kaubaterminalid on pälvinud rahvusvahelise LEED Gold sertifikaadi ning lennukihoolduse angaarikompleks LEED Silver taseme. Lõuna pääsla ehitamisel võimaldas uudne geovõrgulahendus vältida ligikaudu 30 000 kuupmeetri pinnase väljakaevamist ja transportimist.
Tehtud investeeringud näitavad, et keskkonnamõju vähendamine ei tähenda alati uue tehnoloogia soetamist, sest tihti annab suure tulemuse hoopis nutikam planeerimine, ehitamine või igapäevase töö korraldamine.

Kestlikkusest on saanud juhtimisotsuste loomulik osa

Uute investeeringute, tehnika soetamise, ehitusprojektide ja partnerlepingute puhul hinnatakse lisaks hinnale ning töökindlusele ka pikaajalist keskkonnamõju. Keskkonnanõuded on jõudnud hangetesse ning nende täitmist jälgitakse juhtkonna tasandil. Tähtsat rolli mängib andmete kogumine ja analüüsimine, mis võimaldab jälgida energiatarbimist, heidet, jäätmeid ja teisi keskkonnanäitajaid ning hinnata seniste tegevuste tulemuslikkust.
Üha tähtsamaks on muutunud ka koostöö partneritega. Alates 2025. aastast kehtivad lennujaamas tegutsevatele maapealse teeninduse ettevõtetele konkreetsed nõuded kasutatava tehnika, heiteandmete ja heite vähendamise plaanide kohta.
“Meie jaoks tähendab kestlik juhtimine eelkõige seda, et keskkonnamõjuga arvestatakse juba otsuse tegemise hetkel, mitte alles hiljem selle tagajärgi hinnates,” rõhutab Viita-Turkin.

Suurim väljakutse peitub lennujaama enda tegevusest hoopis väljaspool

Kuigi Tallinna lennujaam saavutas 2025. aastal süsinikneutraalsuse, ei tähenda see keskkonnamõju vähendamise lõppu. Järgmine ja märksa keerulisem ülesanne on vähendada kogu lennujaama tegevusega seotud väärtusahela heidet.
2025. aastal oli lennuoperatsioonide, partnerite, ehituse ning ostetud kaupade ja teenustega seotud kaudne heide ligikaudu 59 korda suurem kui lennujaama enda tegevusega seotud heide. “See ongi meie järgmine tõeline pähkel, sest neid heiteid ei saa lennujaam üksi vähendada. Peame tegema tihedat koostööd lennufirmade, maapealse teeninduse ettevõtete ja teiste partneritega,” selgitab Viita-Turkin.
Ettevõte liigub 2026. aastal rahvusvahelise lennujaamade süsinikuakrediteeringu ACA 4. taseme saavutamise suunas, mis pöörab senisest suuremat tähelepanu just koostööle ja ühisele heite vähendamisele.
Samal ajal jätkuvad investeeringud taastuvenergiasse, energiasalvestusse ja lennujaama tehnika elektrifitseerimisse. Veel käesoleval aastal on plaanis kasutusele võtta esimene 4 MWh energiasalvestussüsteem, mis võimaldab kohapeal toodetud päikeseenergiat tõhusamalt kasutada. Järgnevatel aastatel soovitakse salvestusvõimsust aga veelgi suurendada.
Väljakutseid jagub ka tehnoloogia vallas. Lennujaama eritehnika peab töötama usaldusväärselt Eesti talvistes tingimustes, mistõttu ei ole kogu masinapargi elektrifitseerimine sugugi lihtne. Lahendamist vajavad ka laadimisvõimsuse küsimused, kestlike lennukikütuste kättesaadavus ja hind ning jäätõrjekemikaalide keskkonnamõju.
Viita-Turkini sõnul on ettevõtte eesmärk jätkata senist arengut ja näidata, et lennunduse kasv, kvaliteetne teenus ning vastutustundlik keskkonnahoid saavad käia käsikäes. Selle saavutamiseks ei piisa aga ainult lennujaama enda pingutustest, vaid tarvis on kogu lennundussektori ühist tegutsemist ning koostööd.

Kuidas selgitati välja kestliku ettevõtte edetabeli parim?

Äripäeva kestliku ettevõtte edetabeli koostamisel võeti aluseks Eesti edukamate ettevõtete TOP 100 aruannetes avaldatud ESG ja kestlikkusega seotud teave. Ettevõtteid hinnati ESG hindamismudeli alusel, mis võimaldab vaadelda nende tegevuse jätkusuutlikkust keskkonna, sotsiaalse vastutuse ning juhtimise valdkondades.
Metoodika lähtub põhimõttest, et kestlik ettevõtlus ei tähenda üksnes keskkonnamõju vähendamist, sest sama oluline on ka see, kuidas ettevõte hoolitseb oma töötajate eest, panustab kogukonda ning tagab läbipaistva ja vastutustundliku juhtimise.
Hindamismudeli alusel oli võimalik koguda kokku 100 punkti. Kõige suurema osakaaluga oli keskkonnavaldkond, mille eest võis saada kuni 40 punkti. Sotsiaalse vastutuse ja juhtimise eest oli mõlemas valdkonnas võimalik teenida kuni 30 punkti.

Keskkonnamõju ja loodusressursside kasutamine

Keskkonnavaldkonnas hinnati ettevõtete tegevuse mõju looduskeskkonnale ning seda, kui teadlikult ja süsteemselt oma keskkonnajalajälge juhitakse.
Hindamisel võeti arvesse süsinikdioksiidi heitkoguste intensiivsust, energiakasutust ja taastuvenergia osakaalu. Samuti vaadeldi jäätmete ja veekasutuse juhtimist ning seda, kas ettevõttel on seatud konkreetsed keskkonnaeesmärgid ja kui läbipaistvalt nende täitmisest aru antakse. Keskkonnavaldkond moodustas hindamismudelist 40 protsenti, peegeldades keskkonnamõju juhtimise olulist rolli kestlikus ettevõtluses.

Sotsiaalne vastutus ja töötajate heaolu

Sotsiaalse vastutuse hindamisel keskenduti sellele, kuidas ettevõte suhtub oma töötajatesse ning milline on tema panus laiemasse ühiskonda.
Arvestati töötajate rahulolu ja tööjõu voolavust, mitmekesisust ja kaasatust ning tööohutust. Samuti hinnati töötajate koolitus- ja arenguvõimalusi ning ettevõtte panust kogukonda. Sotsiaalse vastutuse valdkonnas oli võimalik koguda kuni 30 punkti.

Läbipaistev ja vastutustundlik juhtimine

Kolmanda valdkonnana hinnati ettevõtete juhtimist, keskendudes juhtimispraktikate läbipaistvusele, usaldusväärsusele ja vastutustundlikkusele.
Hindamisel võeti arvesse nõukogu sõltumatust ja mitmekesisust, aruandluse läbipaistvust ning eetika- ja korruptsioonivastaseid meetmeid. Samuti vaadeldi juhtkonna tasustamist ja ettevõtte riskijuhtimise süsteeme.
Juhtimise valdkonnas oli võimalik koguda kuni 30 punkti. Selle hindamisega pöörati tähelepanu sellele, kuivõrd toetavad ettevõtte juhtimispraktikad pikaajalist ja jätkusuutlikku tegutsemist.

ESG hindamine annab tervikliku pildi ettevõtte kestlikkusest

Kõigi kolme valdkonna tulemused liideti kokku ning ettevõtte ESG taset hinnati 100-punktisel skaalal. Vastavalt kogutud punktidele jagunesid ettevõtted nelja kategooriasse.
80–100 punkti saavutanud ettevõtted kuulusid ESG liidrite hulka. 60–79 punkti tähistas head taset, 40–59 punkti keskpärast ning alla 40 punkti nõrka ESG taset.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele