Tabivere projekt võib osutuda pettumuseks

OMX Baltic−0,11%319,67
OMX Riga−0,01%971,45
OMX Tallinn−0,11%2 229,9
OMX Vilnius0,14%1 511,17
S&P 500−0,23%7 633,95
DOW 30−0,41%50 696,07
Nasdaq −0,13%26 825,77
FTSE 100−1,56%10 440,62
Nikkei 2253,3%68 956,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,25

OMX Baltic−0,11%319,67
OMX Riga−0,01%971,45
OMX Tallinn−0,11%2 229,9
OMX Vilnius0,14%1 511,17
S&P 500−0,23%7 633,95
DOW 30−0,41%50 696,07
Nasdaq −0,13%26 825,77
FTSE 100−1,56%10 440,62
Nikkei 2253,3%68 956,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,25

Lugesin Äripäevast (07.05.98.), et suurejooneline Tabivere saeveski ja puitlaastplaaditehase rajajate varasem projekt oli Harkus töötanud AS OpCon.

Mul oli lühiajaliselt võimalus nõustada ka ASi OpCon ketassaeveskit Harkus.

Saetööstuse asjatundjatel (k.a keskkonnaminister, Tabivere vallavanem jt) on kasulik teada, et OpConi saeveskisse toodi kasutatud mobiilse saeveski seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks põlismetsades. Seadmetel on diiselmootorid, et neid oleks võimalik kasutada elektrifitseerimata piirkondades. Seadmed olid valmistatud tollmõõdustikus ja kasutasid tundmatuid määrdeaineid. Saekaatri operaator oli Kanadast palgatud spetsialist, kellele oli üllatus, et Eesti mets on kasvanud kahe suure sõja ajal ja peidab endas hulgaliselt rauda.

Suurim pettumus oli aga see, et saeveskis kasutati vahetatavate hammastega ketassaage,mille läbimõõt oli ca 1,35 meetrit ja saehamba paksus ca 10 mm (normaalne saehamba paksus Eesti ketassaekaatrites ei ületa 4,5 mm). Saagide kasutamisel kerkis saepuruhunnik kiiremini kui saematerjali virn. Saed tulid saata korrastamiseks Soome, Eestis puudus vastav tehnoloogia.

Võib öelda, et minule tuttaval perioodil valmistati OpConis saepuru ja väheses koguses kaselaudu. Minu ettepanek vahetada kettad ökonoomsematega jäi vastuseta, sest kohapeal ei olnud ühtegi otsustusõigusega isikut.

Julgen hoiatada Eesti valitsust ja Tabivere kohalikku omavalitsust selliste partneritega koostöö eest. Eestis on juba tekkinud oma saetööstus, mis on lähiaastatel suuteline töötlema ka selle osa metsast. On ahvatlev kuulata plaane laastplaaditehastest ja tselluloositehastest, mis kasutaksid kohapeal tekkiva tehnoloogilise laastu, kuid peame olema kindlad, et need ettevõtmised viiakse ellu vettpidavate äriplaanidega ja keskkonnasõbraliku ja ökonoomse tehnoloogiaga.

Tabivere projekt võib osutuda pettumuseks

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised