- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suur osa kalast on salakaup
Mitmed kalakaupmehed osutavad vähemalt neljale nn jaotuspunktile, kust on võimalik osta Eestisse ebaseaduslikult toimetatud kala või kalatooteid. Arveldamine käib seal üksnes sularahas, mille vastu antakse kõige labasem kviitung raha vastuvõtmise kohta.
Kahes neljast, kohe pärast Peterburi tee viadukti vasakule jäävas ja Maardus Vana-Narva maantee ääres betoonaia taga asuvas müügipunktis, kaubeldakse valdavalt kalakonservidega. Mõlema müügipunkti läheduses seisavad külmutusautod, kust saab kaupa juurde hankida.
Kolmandas, Viljandi maanteelt paremale jääva endise puu- ja köögiviljabaasi territooriumil asuvast punktist võib osta nii kala kui kalatooteid. Neljandasse müügipunkti sõitmiseks tuleb Tartu maanteelt enne lennujaama vasakule keerata. Tõsi, viimane on oma tegevuse peaaegu legaliseerinud ning sealt antakse ainsana ka raamatupidamise jaoks kõlbulikud müügidokumendid. Esimesest kolmest müügipunktist kaupa ostes tuleb edasimüüjatel otsida endil võimalusi ostu legaliseerimiseks.
Kui küsida Tallinnas nii Kadaka kui keskturul kala ja kalatoodete müüjate käest, kust nende kaup pärit on, kõlab tavaliselt vastuseks: ei tea, Valeri või Sergei toob. Seda vaatamata sellele, et näiteks Kadaka turul on tööl eraldi veterinaarametnik, kelle kohustuste hulka kuulub toidukauba legaalsust kinnitavate dokumentide kontrollimine.
Mitu kalaga kaubitsejat on seda meelt, et põrandaaluses kalakaubanduses liigub sadu miljoneid kroone, mis teeb sellest narko- ja salaviinaäri kõrval kolmanda suure illegaalse sissetulekute allika. Ka olevat salakalaäris kasutatavad meetodid sama jõhkrad, ei põlata ära ka pommiplahvatusi. Just sel põhjusel eelistavad kirjutise allikaks olnud kalakauplejad anonüümseks jääda. «Kui teile elu kallis on, siis parem ärge kirjutage sellest. Nad viivad teid metsa ja piinavad senikaua, kuni te oma allikad avalikustate,» soovitas üks kalakauplejaist mulle.
Väidetavalt teevad kala illegaalselt maaletoojad koostööd piirivalve- ja tolliametnikega. Üks kalakaupleja kinnitas, et ta on olnud juures piiritoimingul, kui samal ajal dokumentide fiktiivse kontrolliga käis laeva teises otsas kalakastide mahalastimine.
Veterinaar- ja toiduinspektsiooni piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski aga väidab, et salaja Eestisse kala ei tooda ning et kõigil kalamüüjatel on oma kauba kohta ette näidata dokumendid.
«Üle piiri pole võimalik niisama sõita, piirivalve ja toll on ju kõikjal ees,» ütleb ta oma sõnade kinnituseks. «Kui lastiks on kala või muud toiduained, on kohustuslik kutsuda kohale meie teenistuse töötaja.»
Vladimir Razumovski jagab samas arvamust, et kala ja kalatoodetega kauplemine on suur äri, kus liiguvad suured rahad. Küsimusele, mida ta arvab väidetest kalaäri ja allilma seoste kohta, vastab ta, et kui üldse, siis see võib mingis osas vastata tõele vaid kala ja kalatoodete ekspordis. Razumovski meenutab paar nädalat tagasi aset leidnud juhtumit, kus püüti kala päritoluriiki võltsida. Jutt on kala ja kalatoodete ekspordist Ukrainasse, kellega Eestit seob vabakaubandusleping. Ukrainasse on kasulik saata Eesti toodangut, kuid Venemaale on tulusam eksportida näiteks Norra kaupa. Kui kala kohapeal töödeldakse, muutub see Eesti kaubaks.
Ühe Eesti turul tegutseva kalafirma töötaja näitab ASi Astarta käest ostetud Norra pakendis kaupa, millel on peal Eesti päritolumaa sertifikaat.
Töötajale on jäänud mulje, et mingite riigiametnike kaasabil tahetakse osasid kalakauplejaid turult välja süüa. Alates käesoleva aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud korra kohaselt on lubatud Eestisse loomse päritoluga toidukaupa importida üksnes neist riikidest, kes on esitanud riigi veterinaarametile tunnustatud ekspordiettevõtete loetelud, ja ainult nimetatud loeteludesse kantud ettevõtetest.
Hetkel kuum
Ühe kalakaupleja väitel pole aga analoogset nimekirja Eesti piiriteenistusele esitanud näiteks Hispaania ja Indoneesia, mis tähendab, et neist riikidest pärit kalatooteid ei saa Eestisse tuua. Samal ajal on näiteks Hispaaniast pärit makrellid ja Indoneesia päritolu mõõkkala Tallinna restoranides saadaval. Järelikult kuidagi on need üle piiri siia toodud, imestab kalakaupleja, kelle sõnul on piiriteenistuse vastuseisu tõttu Eestisse raske tuua just kaladelikatesse.
Illegaalse kalakaubanduse lokkamise tagajärjel satub Eestisse pahatihti ka kõlbmatut kaupa. Üks kalakauplejaist näitab Eestis ostetud külmutatud mereahvena partiid, millel on esmase roiskumise tunnused. Analoogne juhtum leidis aset ka ühe lõhefilee ostuga. «Veterinaarteenistus peaks oma põhitähelepanu pöörama just võitlusele halvaksläinud kalaga kauplemise vastu, mitte takistama kvaliteetsete kaladelikatesside toomist Eestisse,» pahandab üks kala hulgimüüjatest.
Valitsuse määrusega on määratud piiripunktid ja sadamad, mille kaudu tohib Eestisse kalasaadusi eksportida. Näiteks Peipsi-äärset Lohusuu sadamat nimekirjas ei ole. Sellele vaatamata õnnestus TV3 võttegrupil hiljuti videolindile jäädvustada Venemaalt tulnud alamõõdulise koha mahalaadimist. Mingit veterinaarkontrolli seal ei tehtud.
Turgudel ja kauplustes müüakse jätkuvalt kala ja kalasaadusi, millel puuduvad igasugused sertifikaadid. Riigiametnikud väidavad, et midagi niisugust ei saa Eestis juhtuda.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele