Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suur osa kalast on salakaup

    Mitmed kalakaupmehed osutavad vähemalt neljale nn jaotuspunktile, kust on võimalik osta Eestisse ebaseaduslikult toimetatud kala või kalatooteid. Arveldamine käib seal üksnes sularahas, mille vastu antakse kõige labasem kviitung raha vastuvõtmise kohta.
    Kahes neljast, kohe pärast Peterburi tee viadukti vasakule jäävas ja Maardus Vana-Narva maantee ääres betoonaia taga asuvas müügipunktis, kaubeldakse valdavalt kalakonservidega. Mõlema müügipunkti läheduses seisavad külmutusautod, kust saab kaupa juurde hankida.
    Kolmandas, Viljandi maanteelt paremale jääva endise puu- ja köögiviljabaasi territooriumil asuvast punktist võib osta nii kala kui kalatooteid. Neljandasse müügipunkti sõitmiseks tuleb Tartu maanteelt enne lennujaama vasakule keerata. Tõsi, viimane on oma tegevuse peaaegu legaliseerinud ning sealt antakse ainsana ka raamatupidamise jaoks kõlbulikud müügidokumendid. Esimesest kolmest müügipunktist kaupa ostes tuleb edasimüüjatel otsida endil võimalusi ostu legaliseerimiseks.
    Kui küsida Tallinnas nii Kadaka kui keskturul kala ja kalatoodete müüjate käest, kust nende kaup pärit on, kõlab tavaliselt vastuseks: ei tea, Valeri või Sergei toob. Seda vaatamata sellele, et näiteks Kadaka turul on tööl eraldi veterinaarametnik, kelle kohustuste hulka kuulub toidukauba legaalsust kinnitavate dokumentide kontrollimine.
    Mitu kalaga kaubitsejat on seda meelt, et põrandaaluses kalakaubanduses liigub sadu miljoneid kroone, mis teeb sellest narko- ja salaviinaäri kõrval kolmanda suure illegaalse sissetulekute allika. Ka olevat salakalaäris kasutatavad meetodid sama jõhkrad, ei põlata ära ka pommiplahvatusi. Just sel põhjusel eelistavad kirjutise allikaks olnud kalakauplejad anonüümseks jääda. «Kui teile elu kallis on, siis parem ärge kirjutage sellest. Nad viivad teid metsa ja piinavad senikaua, kuni te oma allikad avalikustate,» soovitas üks kalakauplejaist mulle.
    Väidetavalt teevad kala illegaalselt maaletoojad koostööd piirivalve- ja tolliametnikega. Üks kalakaupleja kinnitas, et ta on olnud juures piiritoimingul, kui samal ajal dokumentide fiktiivse kontrolliga käis laeva teises otsas kalakastide mahalastimine.
    Veterinaar- ja toiduinspektsiooni piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski aga väidab, et salaja Eestisse kala ei tooda ning et kõigil kalamüüjatel on oma kauba kohta ette näidata dokumendid.
    «Üle piiri pole võimalik niisama sõita, piirivalve ja toll on ju kõikjal ees,» ütleb ta oma sõnade kinnituseks. «Kui lastiks on kala või muud toiduained, on kohustuslik kutsuda kohale meie teenistuse töötaja.»
    Vladimir Razumovski jagab samas arvamust, et kala ja kalatoodetega kauplemine on suur äri, kus liiguvad suured rahad. Küsimusele, mida ta arvab väidetest kalaäri ja allilma seoste kohta, vastab ta, et kui üldse, siis see võib mingis osas vastata tõele vaid kala ja kalatoodete ekspordis. Razumovski meenutab paar nädalat tagasi aset leidnud juhtumit, kus püüti kala päritoluriiki võltsida. Jutt on kala ja kalatoodete ekspordist Ukrainasse, kellega Eestit seob vabakaubandusleping. Ukrainasse on kasulik saata Eesti toodangut, kuid Venemaale on tulusam eksportida näiteks Norra kaupa. Kui kala kohapeal töödeldakse, muutub see Eesti kaubaks.
    Ühe Eesti turul tegutseva kalafirma töötaja näitab ASi Astarta käest ostetud Norra pakendis kaupa, millel on peal Eesti päritolumaa sertifikaat.
    Töötajale on jäänud mulje, et mingite riigiametnike kaasabil tahetakse osasid kalakauplejaid turult välja süüa. Alates käesoleva aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud korra kohaselt on lubatud Eestisse loomse päritoluga toidukaupa importida üksnes neist riikidest, kes on esitanud riigi veterinaarametile tunnustatud ekspordiettevõtete loetelud, ja ainult nimetatud loeteludesse kantud ettevõtetest.
    Ühe kalakaupleja väitel pole aga analoogset nimekirja Eesti piiriteenistusele esitanud näiteks Hispaania ja Indoneesia, mis tähendab, et neist riikidest pärit kalatooteid ei saa Eestisse tuua. Samal ajal on näiteks Hispaaniast pärit makrellid ja Indoneesia päritolu mõõkkala Tallinna restoranides saadaval. Järelikult kuidagi on need üle piiri siia toodud, imestab kalakaupleja, kelle sõnul on piiriteenistuse vastuseisu tõttu Eestisse raske tuua just kaladelikatesse.
    Illegaalse kalakaubanduse lokkamise tagajärjel satub Eestisse pahatihti ka kõlbmatut kaupa. Üks kalakauplejaist näitab Eestis ostetud külmutatud mereahvena partiid, millel on esmase roiskumise tunnused. Analoogne juhtum leidis aset ka ühe lõhefilee ostuga. «Veterinaarteenistus peaks oma põhitähelepanu pöörama just võitlusele halvaksläinud kalaga kauplemise vastu, mitte takistama kvaliteetsete kaladelikatesside toomist Eestisse,» pahandab üks kala hulgimüüjatest.
    Valitsuse määrusega on määratud piiripunktid ja sadamad, mille kaudu tohib Eestisse kalasaadusi eksportida. Näiteks Peipsi-äärset Lohusuu sadamat nimekirjas ei ole. Sellele vaatamata õnnestus TV3 võttegrupil hiljuti videolindile jäädvustada Venemaalt tulnud alamõõdulise koha mahalaadimist. Mingit veterinaarkontrolli seal ei tehtud.
    Turgudel ja kauplustes müüakse jätkuvalt kala ja kalasaadusi, millel puuduvad igasugused sertifikaadid. Riigiametnikud väidavad, et midagi niisugust ei saa Eestis juhtuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.