Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väliskapital Soome ja Rootsi börsil
Eelmise aastaga võrreldes on muutus väga suur, sest näiteks Soomes on kolme kuu aktsiaostude väärtus suurem kui kogu terve 1997. a jooksul. Siis ostsid välisinvestorid Soome aktsiaid 71,5 mld Eesti krooni eest. See Soome Panga statistika näitab siiski eelkõige arengusuunda, kuna ei erista aktsiate väärtuse kasvu ja lisainvesteeringuid. Kokku on Helsingi aktsiabörsi käive tänavu kasvanud 47%, olles 223 mld Eesti krooni. Nokia üksi moodustas sellest 43,6%.
Soome väärtpaberikeskuse andmeil oli selle aasta alguse seisuga välismaalaste käes 32% börsil noteeritud aktsiatest ja aprilli lõpuks oli see kasvanud 35 protsendini. Et välismaalased on ostnud õigeid aktsiaid, näitab see, et nendele kuuluv osa börsifirmade turuväärtusest on kasvanud kiiremini -- aprilli lõpus oli see 48 protsenti. Soome firmadest tõmbavad välisinvestoreid enam Nokia, UPM-Kymmene ja Merita aktsiad.
Kevadel on välisinvestorite seas järsult kasvanud huvi ka Rootsi firmade aktsiate vastu. Rootsi Panga andmetel ostsid välismaalased märtsikuus aktsiaid 22,14 mld Eesti krooni eest, mis on rekordtulemus pärast 1994. a jaanuari. Mullu müüsid välisinvestorid Rootsi aktsiaid rohkem, kui nad neid ostsid.
Märsis oli ka Stockholmi börsi käive viimase kahe aasta suurim, küündides 101,52 mld Eesti kroonini. Selle kuu jooksul kerkis börsi üldindeks 6%.
Tähelepanuväärne on see, et välismaalased ostsid Rootsis ainult väheste firmade aktsiaid. Peale põhifavoriitide Volvo ja Ericssoni osteti põhiliselt Electroluxi, Incentive, Skandia, Allgoni ja Nordbanken Holdingu aktsiaid.
Rootsi aktsiate põhimüüjateks on kindlustusfirmad, mis esimeses kvartalis müüsid neid 26,46 mld krooni eest ja ostsid ise välisfirmade aktsiaid 11,88 mld eest. Kokku paigutasid rootslased märtsis raha välisbörsidele 27,72 mld Eesti krooni.
Põhjala börsidele voolab raha põhiliselt USAst, kuna Põhjamaade firmad suudavad endisest enam toota omanikele lisaväärtust. Prognoosi kohaselt saavad Soome ja Rootsi laadsed perifeeriaalad rohkem kasu samuti turgude integreerumisest, sest turukohast tingitud hinnaerinevused hakkavad ühtlustuma.
Euroopas lisab kasvuootusi veel sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja börside turuväärtuse suhe. Tulevases Euroopa rahaliidus moodustab börsside turuväärtus 44% SKTst. USAs on vastav näitaja 140% ja Suurbritannias 163%.
USA konsultatsioonifirma Broadgate uuringu kohaselt kasvab Ameerika kapitali vool Euroopa aktsiaturule lähema aasta jooksul veelgi. Investorite tingimuseks on ainult, et firmade lisaväärtus peab kasvama.
Broadgate'i küsitletud investeerimisinstitutsioonide käsutuses on raha 22 720 miljardit Eesti krooni. 56% neist teatas, et soovib aktsiaoste Euroopas suurendada. DI-TS-DN-ÄP