Reedel avaldatud Jaapani rahvusliku kogutoodangu näitaja, mis möödunud aastaga võrreldes vähenes 5,3 protsenti, kukutas jeeni eile veel 2 JPY ehk 1,4 protsendi võrra 146,55 USD/JPYni. Nii suurt majanduslangust pole saareriik läbi teinud Teise maailmasõja lõpust saadik. Ühe majandusnäitaja pikaajaline mõju valuutakurssidele oli tingitud sellest, et majandusnäitajad avaldati reedel alles pärast sealsete finantsturgude sulgemist.

Mida aeg edasi, seda kindlamad on valuutamaaklerid, et Jaapani ja USA keskpankurite poolt mingit interventsiooni tulemas ei ole ning analüütikud usuvad, et Jaapani valuuta kukub nüüd ilma igasuguste piduriteta vähemalt 150 või 155 USD/JPY tasemeni. Kuigi USA-le on momendil tugev dollar kasulik, sest sisemaine tarbimine korvab negatiivse mõju ekspordile, siis jeeni liiga suur kukkumine võib mõjuda halvavalt kogu maailma majandusele. Kõige sõltuvam on Hiina, kelle majandus on tugevalt orienteeritud ekspordile ning et hoida oma kaupade konkurentsivõimelisust, tugevneb üha surve jüääni devalveerimisele. Kui Hiina sellele läheb (möödunud nädalal teatas ta, et ta seda ei tee), vallandab doominoefekt devalveerimislaine kogu regioonis ning pole võimatu, et kogu maailmas. Ilmselt sellest kartusest oli tingitud Saksamaa riigipanga presidendi Hans Tietmeyeri arglik katse jeeni languse peatamiseks.

Kuigi turgude peatähelepanu oli suunatud jeenile, tõusis dollar eile ka Saksa marga suhtes umbes penni võrra. Eile õhtul oli dollari kurss 1,813 DEMi (14,504 krooni).