• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Spekulatsioonid pankade liitumise teemal

    Selle aasta 28. nädal näitas aktsiainvestoritele taas veidi rõõmsamat nägu. Ehkki nädalat alustas börs järsu kukkumisega, aitas nädala teine pool kaotusi oluliselt vähendada ning sündmuste soodne areng võiks lubada ka algavale nädalale plussmärgiga lõppu.
    Omaette hea on see, et nädalalõpu tõusus oli suur roll Helsingis toimunud kauplemisel. Euroopa ja ülelombiturud on taas kõrgpunktis või sinna jõudmas ning ilmselt hakkab sealt üht-teist siiagi jõudma. Kui hästi läheb, siis ikka enam.
    Kogu nädala vältel seisid börsiosaliste pilgud põhiliselt ühinevatel pankadel. Ehkki Hoiupank ja Hansapank mingeid olulisemaid avaldusi ei teinud, oli nädala lõpp õige aeg panuste tegemiseks eilsete üldkoosolekute tulemustele.
    Pankade ühinemise lõplik fikseerimine mõjub ilmselt turule rahustavalt ja seega tugevdavalt. Nähtavasti oli enamik investoreid seekord optimistide leeris ning see panigi pangaaktsiad kiirelt tõusma.
    Teine paradoksaalselt positiivsena käsitletav uudis oli Ühispanga kahjum. Pankurid on enamasti kavalad inimesed ja tahavad ikka parematena paista, kui nad tegelikult on, kippudes sel moel vahel iseennastki üle kavaldama. On hea tõdeda, et Eesti kavalaimad pankurid Ühispangas sedasorti lõkse tasapisi vältima õpivad. Sest ainult lollid õppivat oma vigadest.
    Pankade nädala jooksul avaldatud tulemused ei kuulunud kahtlemata heade hulka. Kuid tundub, et suur osa investoritest kartis õigupoolest hullemat, ning see loob võimaluse turusituatsiooni stabiliseerumiseks lähemas perspektiivis.
    Forekspanga august välja tulek reedese suurtõusuga oli aga tingitud hoopis teistest põhjustest. Nii on maaklerid väitnud, et Uebersee suurendab osalust pangas ning tema suured ostud viisidki järsule hinnatõusule.
    Kui nüüd mõelda sellele, kuidas Rakvere lihakombinaat läks äsja soomlaste kätte ning sama on juhtunud mitmete börsiettevõtetega mujal Baltimaades, siis tuleb tõdeda, et välisfirmad ei kaota aega.
    Balti börside madalseis annab kõrgseisus olevatele välisfirmadele ilmselt kordumatu võimaluse osta ennast siinsesse ettevõtluseliiti sisse sõna otseses mõttes võileivahinna eest. Arvata võib, et senised näited ei jää ka viimasteks.
    Milliseid tagajärgi see protsess endaga kaasa toob, näitab vaid aeg.
    Väljaspool pangasektorit midagi olulist ei sündinud. Suurematest tegijatest jäi Norma ajakirjanduse hammaste vahele, langedes pärast uudist kasumiprognoosi tõenäolise alandamise kohta. Ehkki enamik tõsiseid investoreid pidanuks asjade sellist arengut Venemaa sündmusi jälgides suutma prognoosida, oli reaktsioon uudisele üllatavalt tugev.
    Ka seni näiliselt kõiki gravitatsiooniseadusi eiranud Reval Hotelligrupi tähelend lõppes suhteliselt järsult ning vaid mõne päeva jooksul langes üpris vähekaubeldava aktsia hind peaaegu põhja. Jääb üle vaid mõistatada, missugune suurtegija oma hinnatoe aktsia alt ära tõmbas.
    Pisukest segadust tekitab siiski kahe suure vabaturuaktsia kauplemisest eemaldamine sedavõrd nappide kommentaaridega. Investorite seas vähemalt ajuti üsna populaarsete ettevõtete puhul eeldaks selgemat käitumisjoont just börsi poolt -- kui aktsiad lähevad börsilt välja, siis nii öeldagi, kui aga jäävad sisse, siis mis tingimustel ja millise ajakava järgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tim Cook sõlmis hiinlastega salaja 275 miljardi dollari suuruse leppe
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.