Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EL prognoosib Eesti põllumajandusele kasvu
Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaubi sõnul on hea, et EL usub Eesti põllumajandustootjate potentsiaali, kuid samas on välja käidud numbrid ikkagi vaid ennustus. Suureneb ka riiklik toetus
Teoreetiliselt peaks tootmine tõesti suurenema, sest ka näiteks riiklikud toetused tootjatele suurenevad, rääkis Oopkaup. Samal ajal aga ei suuda tootjad tänaste kokkuostuhindade juures investeerida ja võib ette näha ka tootmise vähenemist, lisas ta.
ASi Rävala Piim juhataja Rein Viilu pidas ELi prognoosi piimatoodangu suurenemise kohta realistlikuks. «Lehmade arv on küll vähenemas, kuid samas paraneb nende produktiivsus,» ütles Viilu. «Praegu lüpsab lehm umbes 4000 liitrit piima aastas, aga kindlasti suureneb see näitaja 6000--7000 liitrini.»
Sealihatoojaid ühendava Viru lihaühistu juhatuse esimees Urmas Laht ütles, et sealiha osas pole prognoos liigoptimistlik, sest umbes 30 000 tonni tasemel on tootmine ka praegu. «Ma näen siiski pigem taandarengut, sest hinnatasemetes oleme kaks kuni kolm aastat tagasi läinud,» ütles Laht. «Kui odava liha sissevedu jätkub, on tootjaid paari aasta pärast hoopis vähem.»
ASi Tallegg tootmisdirektori Peep Lassi sõnul pole linnuliha tootmise kahekordne suurenemine viie aasta jooksul utoopia. «Praegu on Eestis küll tarbimine väike, seega kasvuruumi on,» ütles Lass. «Tootmise kasv 20 protsenti aastas on täiesti saavutatav.»
Euroopa Liit prognoosib viie aasta jooksul piimatoodangu kasvu Eestis 16,3 protsenti, teraviljatoodangule 20,6 protsenti, veiseliha tootmisele 9,9 protsenti ja sealiha tootmisele 8 protsenti. Linnulihatoodang peaks Euroopa Liidu ennustuse järgi suurenema üle kahe korra.