Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Isu kasvab süües

    Tänavu said lehmapidajad riigilt otsetoetusi 70 miljonit krooni, tulevaks aastaks nõuavad nad 150 miljonit. Peale lehma-, varasemate teravilja- ja lihaveisetoetuse tahavad põllumajandustootjad veel 60 miljonit emiste, lammaste, kitsede ja linnukasvatajatele.
    Äripäev ei poolda otsetoetuste maksmist põllumajandustootjaile: ei ole mõtet matta miljoneid maksumaksja kroone ärisse, mis ei taha end kuidagi ära tasuda.
    Põllumajandusministrina konservatiivsemaks muutunud Maarahva erakonna peasekretär Andres Varik toetaks eelkõige konkurentsivõimelist tootmist. Ent konkurentsivõimeline ei vaja toetust. Pigem tuleks otsida võimalusi pikaajaliste laenude andmiseks tootjaile.
    Toetamine eeldab raha ratsionaalset ja õiglast jagamist. Seda kahjuks pole me seitsme aastaga selgeks saanud. Eesti tänane tegelikkus -- vähe töövõimelisi, vähe maksumaksjaid, vähe raha -- lubab pigem asjadel omasoodu areneda. Toetamine on rohkem rikaste riikide pärusmaa.
    Põllumajandustootjad ei taha muidugi isevoolu teel arengust kuulda. Nemad näitavad euroliidu poole -- seal on, miks meil pole.
    Paraku hakkab ka Euroopa aru saama laustoetuste mõttetusest (Eesti näide kinnitab seda), ent masinavärk on käima lükatud ja seda niipea pidama ei saa.
    Tootjad said hõlpraha maitse suhu ja nende isu kasvab «süües» -- läbirääkimised valitsusega on kulgenud nõudmiste järjekindla suurenemise suunas, ulatudes tulevaks aastaks koostatud kokkuleppeprojektis ligi 1,3 miljardi kroonini. Järgmise aasta riigieelarve on esialgsetel arvutustel 17, 7 miljardit krooni. Põllumajanduse osakaal sisemajanduse kogutoodangus on 4% (varem 20%), tootmises on hõivatud 7% töövõimelisest elanikkonnast. Toodud arve kõrvutades näib tootjate nõutud summa absurdne.
    Põllumajanduse allakäigu põhjusena mainivad tootjad Eesti majanduse liigset avatust. Avatud turumajanduse tingimustes tegutsevad aga teisedki tootjad. Põlluharimine ja loomakasvatus on samasugune tootmistegevus nagu kangakudumine või mööbli valmistamine -- vajab tooret, seadmeid, tootmishooneid, oskajaid töötajaid.
    Statistika näitab, et ainult veerand ettevõtetest püsib kauem kui kaks aastat. Miks peaks uustalu olema midagi sellist, mida peaks vägisi ülal pidama? Nostalgiast?
    Vaevalt on põllumajanduslik suurtootmine see maaelu idüll, mida me taga igatseme või mille väljasuremisohtu kilbile tuues tootjad toetusi küsivad. Seda idülli kehastavad ühe-kahe lehma pidajad, ise idülli tunnetamata. Äri seisukohalt vaadatuna on paari lehma pidamine pigem hobi. Ühegi hobi eest aga peale ei maksta.
    Väiketootmine oli, on ja jääb. Vähemalt senikaua, kuni on nõudlust ja kuni tootja pakub sellist kaupa, et eestlane ka edaspidi eestimaist eelistab.
    Toetused kuulugu ikka sotsiaalpoliitika valdkonda. Töötus ja töövõimetus on piiriks, kustmaalt riik peab hakkama toetusraha jagama.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.