Vene kriisi mõju Kesk-Euroopale

Mõju suurus sõltub muidugi sellest, missugused finants- ja kaubandussidemed igal riigil Venemaaga on. On selge, et Venemaa kriisi mõju on Ukrainale, Bulgaariale ja Baltimaadele suurem kui T?ehhile, Poolale ja Ungarile. Kui näiteks Ungari ja Poola ekspordist läks eelmisel aastal Venemaale vastavalt 5 ja 6,5%, siis Ukraina ekspordist terve kolmandik, mis moodustas 12% Ukraina SKTst. Ungari SKTst moodustas Vene-eksport 2,5%, Poolal ja T?ehhil oli vastav näitaja ainult 1,5%.

Kogu seda piirkonda on valusalt tabanud portfelliinvestorite tagasitõmbumine arenevatelt turgudelt. Veelgi suurema hoobi neile riikidele annaks aga see, kui Vene kriis alandaks nende peamiseks kaubanduspartneriks tõusnud Euroopa Liidu majanduskasvu.

Poola aktsiad on Venemaa mõjul langenud viimase 22 kuu madalaimale tasemele. Nagu teatas Poola finantsministeeriumi nõunik Stanislaw Gomulka, jääb Poola järgmise aasta SKT valitsuse varasemast prognoosist -- 6,1% -- arvatavasti ühe protsendi võrra väiksemaks.

Ungari forint on nõrgenenud kapitali väljavoolu tõttu rekordiliselt madalale, sest välisinvestorid müüvad valuutat, et korvata kahju Venemaal. Müügisurve tõttu on langenud ka valitsuse võlakirjade hind. FT-ÄP