Möödunud aasta suvel alanud Kagu-Aasia finantskriis, mis kulmineerus rubla devalveerumisega augustis, on seni halvavalt mõjunud eelkõige värviliste ja väärismetallide ning fossiilsete kütuste hinnale.

Värviliste metallide ja kulla hind on viimastel kuudel saavutanud mõningase stabilisatsiooni ning edasine liikumine oleneb sellest, kas seni vaid arengumaid puudutanud kriis puudutab ka arenenud riike. Tundub siiski, et hindade edaspidisele langusele väga suurt ruumi enam ei ole. Pikemas perspektiivis võiks oodata tõusutrendi algust, küsimus on vaid, millal. Väärismetallidele spetsialiseerunud analüütikud on üsna veendunud, et kulla hinnal on põhi käes ja tõusutrendi algust võib juba iga hetk oodata. Pole võimatu, et pärast kulla hinna langemist viimase 19 aasta madalaimale tasemele augusti lõpus on teekond üles alanud.

Toornafta hind on suhteliselt stabiilne juba mitme nädala jooksul. Brenti segu barreli hetkehind rahvusvahelisel naftabörsil Londonis on stabiliseerunud 12,5 dollari ümber.

Nafta hind on väga tundlik poliitiliste sündmuste suhtes ja keerulistel aegadel ei pruugi prognooside tegemisel fundamentaalnäitajatest midagi kasu olla. Lähitulevikus mõjutavad seda peamiselt sündmuste areng Lähis-Ida riikides ning see, kas Venemaa ja Venezuela suurendavad oma toodangumahtu.

Finantskriisi nihkumine Ladina-Ameerikasse mõjutab eelkõige põllumajandussaaduste (eriti kohvi) hinda. Tõsi, suhkru hinnale, mis on kaks nädalat liikunud kümne aasta madalaimal tasemel, mõjusid ebasoodsalt juba sündmused Venemaal.

Järgmisena on löögi alla sattumas kohv. Möödunud reedel langes Arabica detsembrilepingute hind New Yorgi kohvi, suhkru ja kakaobörsil 4,5 protsendi võrra 1,0415 USA sendini nael.

Languse peamiseks tõukeks oli Kolumbia rahvusliku valuuta devalveerimine ning Brasiilia peeso võimalik devalveerimine lähiajal. Esialgu tundub, et investorid reageerisid veidi üle, sest Kolumbia kauplejad väidavad, et devalveerimine ei anna hinnale mingit efekti.