Panganduses paistab põhjamaa päike

Tallinna väärtpaberibörs peatas eile hommikul kauplemise Ühispanga aktsiaga, ootamaks kommentaari Postimehe teatele, et Skandinaviska Enskilda Banken on esitanud Eesti Pangale Ühispangast kolmandiku omandamise avalduse. Pärast Ühispanga mittemidagiütlevat selgitust -- enne kokkulepete sõlmimist ei kommenteeri -- ÜP aktsiaga kauplemine taastati. Oma huvi Eesti turu vastu korduvalt deklareerinud SEB on asunud eesmärki realiseerima.

Äripäeva arvates on välismaiste suurinvestorite lisandumine Eesti pangandusse igati teretulnud. Tegemist on loogilise jätkuga Swedbanki tulekule Hansapanka.

Eesti kapital oli omal ajal täiesti piisav selleks, et asutada korralikud ettevõtted. Arengu ja püsimajäämise huvides on suurte välisomanike kaasamine saanud aja nõudeks kogu maarjamaises ettevõtluses.

Viimatise pangamaastiku korrastamise ajal, kui Forekspangast ja EstIBist sai üks ja EVEA uksed kinni pandi, spekuleeriti, et kui Ühispank endale suurt välisinvestorit ei leia, on oodata päris tõsiseid probleeme. Eesti Panga president välistas sellise võimaluse, kinnitades Äripäevale, et investor leitakse kindlasti.

Väikeaktsionäridel on põhjust end taas hästi tunda. SEB küll vaevalt Swedbanki teed läheb ja aktsiaid turult kokku ostma hakkab, mis tagaks ÜP aktsia hüppelise tõusu. Ent positiivne signaal on turule nii või teisiti antud ja Ühispanga aktsia hind ronis juba eile agaralt ülespoole. Tõusu on oodata ka mujal -- kasvõi juba seepärast, et uudis lisab optimismi ka fondidesse investeerijatele, fondid aga ostavad kõiki aktsiaid.

SEBi investeeringuga sissetulev raha leevendab mõnevõrra Eesti rahaturu pingeid. Pankadel on raha vaja. Ja kui pankades on raha palju, võib hellitada ka lootust, et laenuintressid tulevad alla.

Tehingu puhul on vast määrava tähtsusega, et tugeva välisinvestori lisandumine suurendab kindlasti klientide usaldust Ühispanga vastu. Senises selgusetus olukorras on mäng rohkem ühte väravasse käinud. On hea, et ohtralt loorbereid lõiganud Hansapanga kõrval paraneb klientide silmis ka Ühispanga reiting. Paraneb usaldus panganduse vastu tervikuna, millest eriti pärast ERA Panga moratooriumi suurt midagi järel ei olnud.

Tehing on lisagarantii ka sellele, et viimasel ajal võimendunud jutud krooni devalveerimise ohust võiks mõneks ajaks taanduda. Ehk teisisõnu Eesti neljas püha lehm lipu, vapi ja hümni kõrval on endiselt puutumatu.

Toimetus ennustab, et ka MeritaNordbanken ei jää Eesti pangandusturul enam kõrvaltvaatajaks. Iseküsimus, kas ta hakkab kaasa lööma Ühispanga ostmises. Lihtsam ja tõenäolisem tee oleks pigem selline, et Merita laseb Eesti Pangal ühinenud Forekspanga korralikult üles kõpitseda ja omandab siis Eesti Panga osaluse Forekspangas. On ju keskpankurid kindlalt seda meelt, et Foreks igavesti riigipangaks ei jää. Niisiis -- igale Eesti pangale oma põhjamaine suurosanik!