Telefonikõned kallinevad
Monopoolse sideettevõtte Eesti Telefoni 1999.--2008. aasta äriplaani kohaselt suureneb kõne minutihind ligikaudu 20 protsenti, kuid samas ühtlustuvad järk-järgult era- ja äriklientide liitumis- ja abonenttasud.
Uudsena plaanib Eesti Telefon kehtestada kõne alustamise tasu, mille suurus on veel lõplikult kinnitamata. Telefonifirma soovib lisatasu kaudu toetada pikemaid kõnesid ja internetiühendusi.
Eesti Telefoni esindaja ei osanud eile kommenteerida, kas hindade kergitamine toob ettevõttele kasu või kahju. Seni on monopoolsete õigustega Eesti Telefon olnud üks kõige suurema kasumiga ettevõtteid Eestis.
Teede- ja sideminister Raivo Vare märkis, et kõned ei kalline kohe aasta algusest, vaid esimese poolaasta jooksul. Täpne kuupäev on veel otsustamata ja Vare kinnitusel on selgumas ka kõnede kallinemise lõplik protsent.
Eesti Telefoni infodirektori Enno Kivilo sõnul on liitumis-ja abonenttasude hindade ühtlustamise põhjuseks ristsubsideerimise järk-järguline kaotamine. Seni toetas Eesti Telefon erasektori liitumis- ja abonenttasusid äriklientide arvel. «Ent see on vastuolus turumajanduse reeglitega,» märkis Kivilo.
Turu-uuringute firma Saar Poll juhatuse esimees Andrus Saar nimetas äriklientide telefoniteenuste odavnemist äärmiselt heaks uudiseks. «See puudutab eriti just neid ettevõtteid, kellel on ka internetiühendus,» ütles ta.
Samas lisas Saar, et võib arvata, et inimesed hakkavad nüüd erakõnesid rohkem töö juures tegema.
Vare sõnul peaks aastast 2001 telefoni saamine aega võtma vaid nädala. Samuti jätkatakse intensiivselt maapiirkondade telefoniseerimist. Selle käigus rajatakse üle 40 uue digitaaltelefonitugijaama, mis parandab oluliselt kõnede kvaliteeti.
Igal aastal loob Eesti Telefon 40 000--45 000 uut digitaalliini. Uute liinide ehitusse investeerib Eesti Telefon tänavu ja järgmisel aastal 700 miljonit krooni.
Aastaks 2002 peab digitaliseerimise aste olema üle 75 protsendi, mis Vare sõnul vastab arenenud riikide tasemele. 2007. a on kavas võrdsustada kauge- ja kohaliku kõne hind.