Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pakendiaktsiis toob tootjatele hulga lisakulutusi
Eesti suurima karastusjookide tootja ASi Coca Cola Joogid peadirektor Thomas Westerberg ütles, et firma sõlmis lepingu oma taara kokkuostuks 40 protsendi ulatuses ega pea nüüd pakendiaktsiisi tasuma. «Aga see läks meile kalliks maksma,» tunnistas ta.
Aasta lõpuni jäävad Coca Cola Jookide hinnad samaks ja jõulude eel tehakse ka sooduspakkumisi, kuid uuel aastal võib kaheliitrine pudel mõne krooni võrra kallineda.
Kui Coca Cola poleks suutnud tõestada oma taara kokkuostu nõutud ulatuses, tulnuks firmal tasuda aastas pakendiaktsiisi üle saja miljoni krooni.
Ösel Foods rajas oma pakendi kokkuostu süsteemi juba siis, kui märtsis läksid pakendiaktsiisi alla kõik long drink'id. Tehas veab tühjad plastpudelid Eestis ise kokku, ladustab, pressib ning saadab eksporti. Ainuüksi press läks maksma 100 000 krooni.
Ösel Foodsi kommertsdirektori Heiki Tuule ütlusel on tegu läbimõtlemata ja halvasti toimiva seadusega. «Selle pealt teenivad taara kokkuostjad, kaotavad aga nii tootja, kes on sunnitud oma kaubale hinda lisama, kui ka tarbija, kes peab lisaraha välja andma,» leidis ta.
Ösel Foods esialgu siiski karastusjookide hinda tõsta ei kavatse. «Aga me jälgime hoolega turul toimuvat ja ei välista tulevikus sedagi võimalust,» märkis Tuul.
Rõngu tehas väljastab oma mahlu ja mahlaekstrakte põhiliselt klaaspudelis ja -purgis, mida ostetakse ka tagasi. Tehase juhatuse esimees Leonid Semilarski ütles, et juhtkond otsib alles teid, kuidas pakendiaktsiisi tasumisest pääseda. «Loodame hakkama saada ilma hindu tõstmata,» lubas ta.
Pakendiaktsiisi kaks krooni liitri pealt peavad homsest tasuma need karastusjoogi tootjad, kes ei suuda tõestada 40 protsendi tühja taara kokkuostu ja selle korduvkasutamist või hävitamist. Uuest aastast laieneb see nõue 60 protsendile pakendist.