Töötute armee kasvab

Piima- ja kalatööstused põevad Venemaa kriisist saadud haavu, viinatootjate käibed vähenesid alkoholiaktsiisi tõstmise tõttu, kommi söövad inimesed pärast jõuluaega ka vähem.

Traditsiooniliselt on kõige hullemas seisus Ida-Viru tööstus, samuti on töötuid praegu rekordiliselt palju registreeritud Saaremaal.

Kui palju neis piirkondades töötuid täpselt on, võib vaid ligikaudselt hinnata. Kindlasti rohkem kui 10% tööealisest elanikkonnast, mis on statistikaameti uuringu kohaselt viimaste aastate Eesti keskmine töötuse määr.

«Ida-Virumaal polegi vist ettevõtet, kes poleks osalist tööaega viimasel ajal taotlenud,» ütleb Ida-Viru tööinspektsiooni jurist Ülle Politajev. «Täielik hullumaja, taotlusi tuleb järjest juurde.»

Toiduainetööstustest on Ida-Virumaal loa osalist tööaega rakendada saanud pagaritööstus Järle, piiratud mahuga töötab Jõhvi Piim, Viru Rand koondab 800 inimest. «Lisaks veel Narva-Jõesuu sanatoorium, kinnisvarafirmad, ehitusfirmad, tarbijate ühistud,» loetleb Politajev hädalisi.

«Aasta algul ei jätku kõigile tööd,» ütleb Kohtla-Järvel asuva ASi Järle direktor Liidia Keningi. «Tavaliselt algavad aastad 5--7protsendise tagasilangusega, kuid sel aastal tuleb see ilmselt suurem.»

Saaremaa suurim tööandja Läätsa kalatööstus pankrotistus eelmise aasta lõpus ja nüüd saab ettevõttes tööd vaid 200 inimest. See on kolm korda vähem kui enne Vene finantskriisi algust.

Vene kriisi tõttu jäi seisma ka Muhu kalatööstus, kus töötas 120 inimest. Saaremaa liha- ja piimatööstus garanteerib töötajatele 60 protsenti tööajast.

Saaremaa tööhõiveameti direktori Kaie Lepa sõnul pole kalandusega seotud inimestele samasugust tööd Saaremaal pakkuda. «Enamik neist on põhi- või keskharidusega, mistõttu vaevalt nad ka mingit muud tööd saavad teha,» nendib Lepp. Aasta jooksul pole tema sõnul Saaremaal töökohti juurde tekkinud.

Umbes 50 töökohta on aasta lõpuks lubanud luua Soome automaatikafirma Enerpoint OY Kuressaares asuv elektroonikatehas.

Pärnumaal töötab esimesest jaanuarist märtsi lõpuni osalise tööajaga kalatööstus Salmo, kes annab tööd 186 inimesele. Teised Pärnumaa kalatööstused on oma õiguse töötada kolm kuud aastas osalise koormusega eelmise aasta lõpus juba ära kasutanud.

Eelmise aasta lõpus koondas 30 töötajat Liviko ja jaanuari keskpaigast hakkab ettevõte tööle vaid kolmel päeval nädalas. Detsembris müüs Liviko tavapärasest ligi poole vähem alkohoolseid jooke. Müügimahtude vähenemise põhjustas alkoholiaktsiisi 26protsendine tõus detsembri alguses. «Selle aasta alguses pole midagi head loota,» sõnab Liviko turundusdirektor Peeter Pallo.

Jaanuari keskel hakkab neljapäevase töönädalaga tööle kondiitritööstus Kalev. Ettevõte prognoosib 20protsendilist müügimahtude vähenemist aasta alguses ja sellest tulenevalt vähendab ka tootmismahtu.

Rakvere lihakombinaat koondas eelmise aasta lõpul 130 inimest ehk 15 protsenti töötajaskonnast. Lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov peab reaalseks, et töötajate arvu tuleb lähiajal veel vähendada.

Suurematest lihatööstustest ainsana pole Valga liha- ja konservitööstus tööaega lühendanud ega töötajaid koondanud. «Ei julge midagi pikemaks ajaks prognoosida, kuid praegu töötame küll pidevalt,» ütleb tööstuse direktor Elmut Paavel. Kui eelmisel aastal kasvas Valga lihatööstuse käive 26 protsenti, siis tänavu ettevõte sellist kasvu ei plaani.

Kui Eesti lihatööstused toodavad valdavalt siseturule, siis ekspordile orienteeritud kalaja piimatööstuste tootmismahud sel aastal ilmselt vähenevad.

Piima toodetakse Eestis kohaliku turu vajadusest poole rohkem. Kalakonservidega suudaks terve Eesti vajaduse rahuldada üks tootja, suuremaid konservitootjaid aga on praegu ligi 20.

Ühinenud Meiereide nõukogu esimehe Enn Soku sõnul jätkuks Eesti piimatoodete vajaduse rahuldamiseks ühest Põlva Piima suurusest ehk umbes poole miljardi kroonise aastakäibega piimatööstusest. «Kui endised eksporditurud ei taastu, siis on võimalik, et osa tööstusi tuleb sulgeda,» lisab ta.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur leiab, et Venemaa ja Ukraina ostujõu taastumisele oleks naiivne loota. «Pigem tuleb sealt peagi uusi tagasilööke,» nendib ta. «Kui toiduainetööstused uusi turge leida ei suuda, peab tootmist vähendama.»