13 jaanuar 1999

Vene majandus on trööstitu

IMF ja Moskva sõlmisid mullu juulis 22,6 miljardi dollarilise laenuleppe. Esimese 4,8 mld dollaris suuruse laenuülekande Kremlile tegi IMF juulis, kuid seejärel peatas väljamaksed. Järgmise, 4,3 miljardi dollarilise väljamakse tegemine on seatud sõltuvusse majandusreformidest.

Venemaa peaprokurör Juri Skuratov ütles, et juulikuise laenu kasutamise kohta on prokuratuur keskpanga ametnike tegevuse suhtes algatanud kolm kriminaalasja. Siseministeeriumi andmeil valitseb kahtlus, et 4,8 mld dollarist on miljard dollarit ebasihipäraselt kasutatud.

IMFil on raske uskuda, et Venemaa rahaseisu suudaks parandada Venemaa valitsuse kavatsus alandada käibemaksu 20 protsendilt 15-le ja edaspidi 10-le ning tulumaksu 35 protsendilt 30-le. Eelmisel aastal andis käibemaks 47% riigieelarve tuludest.

Tulude vähenemist tahab valitsus kompenseerida toorainete, sealhulgas nafta, ekspordimaksu 10protsendilise suurendamisega. Lisaks nõuab keskpank, et alates sellest nädalast peavad ettevõtted oma välisvaluutas teenitud sissetulekust vahetama rublade vastu 75% senise 50% asemel. 50% tuleb neil endiselt müüa Moskva valuutabörsil ja 25% müüa otse keskpangale. Eksportöörid peavad müüma valuutatulud 14 päeva jooksul. Kui nad seda ei tee, deponeerib autoriseeritud pank automaatselt 75% valuutatuludest ning müüb need.

Riigikassasse toob tulu veel suure telekommunikatsioonifirma Svjazinvest 25% aktsiate kavandatav müümine esimesel poolaastal.

Venemaa majandusseis pole kiita. Eelmise aasta augustis alanud finantskriis alandas eelmise aasta sisemajanduse kogutoodangut (SKT) 5,7% ja tõstis inflatsiooni 84 protsendini. Rubla nõrgenes aastaga dollari suhtes 71%: 5,96 rublalt 20,65 rublani dollar.

Moskva börs, mis paar aastat tagasi oli välisinvestorite suursoosikuid, on kaotanud 90% oma väärtusest ning välismaalased on tehingud pea täielikult lõpetanud. «Riik näib olevat langenud rahvuslikku koomasse,» ütles üks Peterburis tegutsev rootsi ärimees.

Valitsus prognoosib, et SKT kahaneb sel aastal veel 3%, mida lääne analüütikud peavad ülioptimistlikuks. Näiteks rahvusvaheline valuutafond (IMF) ennustab, et langus tuleb vähemalt 8,3%.

Valitsus on eelarve koostamisel lähtunud ebareaalsest eeldusest, et aastane inflatsioon tuleb 26%. IMF prognoosib selleks 56% ning pank Credit Suisse First Boston koguni 100%. Lisaks usub pank, et rubla kukub dollari suhtes 40-100 rublani ning suure tõenäosusega võib valitsus kontrolli rubla üle kaotada.

Valitsuse koostatud eelarve-eelnõus on rubla dollarikursiks võetud 21,5 rubla ehk täiesti ebareaalne kurss. Nõrgeneva rubla tõttu on Venemaal järjest raskem tasuda oma 160 miljardi dollari suurust välisvõlga ning valitsus on juba teatanud, et tänavu maksmisele kuuluvast 17 mld dollarist suudab ta tasuda ainult pool. Samuti püsivad Venemaale ebasoodsalt nafta- jt toormehinnad madalad.

Vene riigiduuma esimees Gennadi Seleznjov prognoosis, et parlamendi alamkoda võtab selle aasta föderaaleelarve vastu 4. veebruariks.

Eelarve-eelnõu läheb duumas teisele lugemisele 19. ja kolmandale lugemisele 29. jaanuaril.

Autor: DI

Hetkel kuum