Põhiülesanne:

Ühtin paljude vaatlejate seisukohaga, et pühapäevaste valimiste olulisim sõnum ei olnud kolmikliidu võit ega ootamatult suur toetus Keskerakonnale, vaid hoopis järsult kukkunud valimisaktiivsus.

Miks siis ikkagi 43% kodanikest oma peamist kodanikuõigust ei kasutanud? Valimistest osavõtu kahanemises näen kahte põhjust. Üks neist (vähem oluline) on tehniline. Teine põhjus on märksa sügavamal -- riigikogu ja valitsuse võõrdumine neid valinud rahvast. Usun, et mõlemat viga annab parandada.

Rahva usalduse taastamise retsept on tegelikult ülimalt lihtne: tuleb olla avatud ja aus. Tuleb kinni pidada oma valimiseelsetest lubadustest või kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis tuleb selgitada, miks. Kui valitsuse ja riigikogu tegevuse motiivid ei ole läbipaistvad ja inimestele selged, siis tekib esialgu pettumus, mis kasvab üpris ruttu üle ükskõiksuseks.

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka paari tehnilist nüanssi, mis võivad järgmiste valimiste tulemust oluliselt mõjutada. Valimissüsteemi kohmakuse tõttu jääb suur osa noori ja liikuvaid valijaid hääletamisest kõrvale. Üliõpilane, kes on end vanemate juurest välja kirjutanud, ent pole uues elukohas sisse kirjutatud, on valimistel potentsiaalne kaduja. Kui ta omaenese tarkusest end mingiks kindlaks kuupäevaks valijaks ei registreeri, siis jääb ta kõrvalvaatajaks.

Mina, näiteks, olen sisse kirjutatud Kehtna valda, kuigi elan juba üle kaheksa aasta Tallinnas. Valimistepäeval tuleb mul sõita 60 kilomeetri taha oma häält andma. Olen veendunud, et minusuguseid on väga palju. Kõigil neil ei ole paraku võimalust ega ka tahtmist valimistepäeval oma lapsepõlvepaiku külastada.

Lihtne lahendus oleks, et kõik Eesti kodanikud saaksid valida oma passi esitamisel neile kõige lähemas valimisjaoskonnas, hoolimata sellest, kas nad on valimisnimekirjas või mitte. Arvan, et korraliku tarkvara ja sidesüsteemiga on see probleem järgmistel valimistel ületatav.