Maksuamet tõhustab kontrolli

«Ei saa öelda, et saadame kohtusse ainult pisikesi või ainult suuri maksupettusi, me ikkagi proovime kõiki maksupettusi harutada,» täpsustas maksuameti juriidilise osakonna juhataja Vahur Kivistik.

Kaks ühemehefirma juhi kohta algatatud kriminaalasja võitis maksuamet veebruaris Tartu linnakohtus. Kohus mõistis maksuameti kasuks ASi Maarja ainuomanikult Rain Puhkilt välja 1,6 miljonit krooni ja ASi Cairees ainuomanikult Erki Jõelalt 1,5 miljonit krooni.

Need on tüüpilised juhtumid, märkis Kivistik. «Pole väga palju vaeva nähtud. Väikesel ettevõtjal pole tihti ka oskusi ja tahtmist, et keerulisi skeeme kokku pusida,» lisas ta.

Erki Jõela on kohtuotsuse järgi süüdi raamatupidamise andmete moonutamises ja varjamises, ta jättis tasumata käibemaksu 1994. ja 1995. aastal müüdud kaubalt. Kokku varjas Jõela selle aja jooksul käivet 8,6 miljonit krooni, millelt jättis tasumata käibemaksu 1,5 miljonit krooni.

Rain Puhk on kohtuotsuse järgi süüdi dokumentide võltsimises, firma käibe varjamises ja tulumaksu tasumata jätmises 1993. aastal kokku 1,6 miljoni krooni eest.

Maksuameti kasuks kriminaalkorras väljamõistetud summad tuleb neil meestel kanda eraisikuna. «Täitevametnik võib tulla ja olete järgmine päev majast ilma,» rääkis Kivistik.

Peale käibemaksurevisjonide hakkab maksuamet tänavu rohkem tegema tulumaksu- ja sotsiaalmaksu revisjone. «Võtame firmad ette riski suuruse järgi, suur maksurisk võib olla ka väikeses firmas,» rääkis maksuameti pearevident Enrico Aav. Strateegiline suund on hõlmata võimalikult laia maksumaksjate ringi, ehkki kontroll jääb seejuures vähem mahukaks, lisas ta.

Maksuametites töötab 249 revidenti, kuid nende arv pole pearevident Enrico Aava sõnul piisav. Eelmisel aastal tegid nad 4821 revisjoni, peamiselt käibemaksu asjus.

Juurde arvutati makseid 189 miljoni krooni eest. Aava sõnul saab maksuamet juurdemääratud summad küllaltki tõhusalt kätte. Kui maksuameti võimalused maksusumma kättesaamisel on ammendatud, läheb võlg edasi täitevameti kätte. Möödunud aasta juuniks oli juurdemääratud maksusummadest sisse nõutud 78% ehk 55 miljonit krooni, täpsustas Aav.