Vilja pannakse vähem maha

Riigieelarve kärpimisega seoses vähendatakse tänavust otsetoetuste üldsummat 40 mln võrra ehk 256,5 mln krooni asemel makstakse põllumeestele otsetoetusi 216,5 mln krooni. Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul püütakse teravilja otsetoetusi võimalikult vähe kärpida. Teravilja otsetoetusteks on ette nähtud umbes 130 mln krooni, mis on otsetoetuste suurim summa ühele valdkonnale.

Padari sõnul peaksid teraviljakasvatajad enam arvestama, kas nad oma toodetu ka maha müüa saavad. «Tuleb arendada alternatiivset tootmist, näiteks marjakasvatust või turismi, mitte iga hinna eest sobimatutel maadel üritada vilja kasvatada,» ütles ta.

Et viljakasvatamine väheneb, seda näitab talirukki kahanenud külvipind. Sügisel külvati rukist 20 000 hektarile, mis on 10 000 ha vähem kui aasta tagasi.

ASi Eesti Viljasalv peadirektori Ago Sootsi sõnul ei julge põllumehed vilja maha külvata, sest pole teada, kas sellest sügisel ka lahti saab, kas tänavu riiklikke toetusi üldse saab ning samuti pole põllumeestel külviks raha. «Paljud küsivad, kas me ikka ostame nende vilja ära, kuid me ei saa praegu midagi kindlat lubada,» ütles Soots.

Tema sõnul võib tõusta veidi rukki, kuid mitte nisu hind, sest Eesti toiduainetööstused kasutavad peaaegu täielikult odavat importnisujahu.

Riigieelarvest on planeeritud Eesti Viljasalvele 22 mln krooni vilja riigireservi ostmiseks. «Võimalik, et riigieelarve kärpimise käigus vähendatakse seda summat,» lisas Soots.

Piimatootja AS Phoenix kasvatas seni 100--150 hektaril vilja peamiselt oma loomadele söödaks. Nüüd lõpetab ettevõte vilja kasvatamise ka omatarbeks, sest ettevõtte juhataja Rein Kaidla sõnul on majanduslikult mõistlikum osta sööt, kui püüda seda ise kõigest hingest kasvatada. «Ma ei näe põhjust, miks peaks iga hinna eest püüdma Eestis vilja kasvatada,» rääkis Kaidla. «Kui ikka maad on viletsad, saagid väiksed, siis on tõesti targem vili importida.»

Mäe teraviljatalu peremees Arnold Põldmäe ütles, et ta küll suurendab sel kevadel külvipindu, kuid ainult selleks, et liisinguid tagasi maksta. «Kui mul poleks vaja iga aasta miljon krooni liisingut tagasi maksta, lõpetaks põllupidamise päeva pealt,» ütles ta.

Hetkel kuum