Töökas ja edukas olla on Eestis masendav

Hiljuti panin tähele, kuidas tööka inimese portree Äripäeva reklaamis ärgitas Tõnu Kaalepit Eesti Ekspressis avaldama kaastunnet ja pani teda töökuse ja edukuse esiletõstmist masendavaks hindama. Autorit häiris Stockmanni turundusjuhi pikk ja kiire tööpäev.

Olen veendunud, et lõputult töölaua taga pusimine pole mingi saavutus, andes pigem tunnistust töö organiseerimatusest või saamatusest. Kuid raudse järjekindlusega kell viis tööpäeva lõpetavatesse juhtivtöötajatesse suhtun skeptiliselt. Ei ole Eesti majanduse seis praegu selline, et võiksime hõisata üldise heaoluga.

Ettevõtte juhi või võtmeisikute suur vastutus eeldab kiiret reageerimist ja sageli isiklike tööeluväliste plaanide kiiret muutmist, kui töö seda nõuab. Kriisiolukordades on kella vaatamine mõeldamatu. Kui ettevõtte juhil lasub vastutus klientide, äripartnerite ja töötajate ees, siis on lühikeste tööpäevadega kelkimine kohatu.

Müüt number kaks: töösaavutused pole eesmärk. Ettevõtluse eesmärk on teenida kasumit. Kasumi teenimiseks püstitatakse missioon, mis mõtestab tegevuse enamaks kui pelgaks raha kokku kraapimiseks. Töötada selle nimel, et pakkuda Eestis parimat kindlustusteenust, parimat arvutihooldust või parimat majandusuudist, on väärikas. On loomulik, et edukas inimene on motiveeritud oma tööd tegema, talle meeldib saavutada häid tulemusi.

Müüt number kolm: ausus pole vajalik.

Mida need väärtused ühiskonnale annavad: terve ja tugeva ühiskonna, milles meil kõigil on hea elada.

Yuppie-stiiliga pole neil küll midagi pistmist. Pigem eluterve suhtumisega.