Ühis- ja Hansapank delegeerivad tippjuhte

Ühispank on võitnud Tallinna Sadama näol, kes varem kasutas põhipangana Hansapanka. Tõenäoliselt tuleb siiski kahida Eesti Põlevkivi, kes on ilmutanud vastumeelsust Ühispanga liigse läheduse üle Viru keemiagrupiga (Kiviteri järeltulija). Seega on osa vigureid headel positsioonidel, osa aga löögi all.

Ühispank on sunnitud kogema tagasiminekut riigieelarve teenindamise osas. Rahandusministriks pürginud Isamaliitu kuuluv Jüri Mõis kavatses kogu eelarve Hansapanka tõsta, kuid üldsus taunis sedavõrd radikaalset sammu. Õigustatud on raha proportsionaalne jagamine Ühis- ja Hansapanga vahel.

Kolmikliidu valitsusladvikus aset leidnud muutused pole Ühispangale just kõige soodsamad olnud. Kunagine firmatoode, riik ja omavalitsused, hakkab käest libisema, sest otsustajate positsioonidele on kandunud uued inimesed. Seda enam tuleb pingutada töös kaadritega, ja edu pole ka tulemata jäänud.

Sündmused Tallinna Sadamas näitavad Ühispanga õnnestunud lähenemist Isamaaliidule. Reformierakondlastest on Ühispangaga tihedalt seotud Andres Lipstok, kes kuulub Ühispanga nõukogusse.

Ometi on vähemalt viimased nominendid, Rasmann ja Jostov, läbinud tiheda konkursisõela ja formaalselt ei saa midagi ette heita. Tõenäoliselt ka sisuliselt mitte. Ja katsuge üleüldse leida inimest, kellel pole sõpru ja kes pole pangandusega seotud! Pangandusest on varemgi tootmisjuhte tulnud, näiteks Okk, Lukk, Taal, Haug.

Majandusanalüütikud on nentinud, et kontroll ettevõtete üle saab olla börsi või pankade käes. Börs niisuguse regulaatorina tööle ei hakanud, kuna aktsiate hinnad tõusid ja langesid järsult sõltumata ettevõtete majandustulemustest. Ent kahe panga püüdlused majandusruum oma kontrolli alla saada on märgatavad.

Ühtede, ütleme valgete (Hansapanga) strateegia seisneb perfektselt ratsionaalses, ent külmas mängukäsitluses. Tundub, et ülimuslikud on enda kehtestatud reeglid. Musti seevastu iseloomustab suurem agressiivsus ja tunduvalt tugevam kirg. Praegu on käigul niisiis valged.