Internetis tellimusi sooritada võimaldav infosüsteem muutub mõne aasta pärast samasuguseks eelduseks välisfirmadega suhtlemisel, nagu ISO 9000 kvaliteeditunnistus. Suurtes organisatsioonides kasutatakse mitmeid tarkvaratooteid, neid võiks liigitada kolme gruppi: spetsiaaltarkvara, väikesed programmid, suured komponentsüsteemid.

Üksiku organisatsiooni jaoks nullist loodud spetsiaaltarkvara osatähtsus väheneb. Peamised rakenduskohad on riigiasutused ja mõned suuremad firmad, kus paikneb palju andmeid, oluliseks peetakse süsteemi töökindlust ja nende andmete pidevat kättesaadavust, kuid puudub vajadus laia funktsionaalsuse järele. Spetsiaaltarkvara hind on suhteliselt kõrge.

Väikestel programmidel on suund muutuda veelgi lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks - eesmärgiks võimaldada üksikul töötajal sooritada kiiresti oma põhitegevusi. Õppimisaeg viiakse miinimumini ning tootega saab sooritada vaid kõige sagedamini korduvaid tegevusi. Võimaluse korral tagatakse andmete lihtne import suurematesse ja võimsamatesse programmidesse (Excel, Photoshop), kus saab neid täiendavalt töödelda. Paljud neist süsteemidest töötavad arvutikuvarist väiksema ekraaniga ning püüavad kasutaja soove ette aimata.

Kolmas suund on tervet ettevõtet hõlmavad suured komponentsüsteemid (e-business). Sealjuures langeb otsene programmeerimine, sest enamik eeldatavaid vajadusi on süsteemi juba lisatud, nende rakendamiseks piisab paarist hiireklõpsust. Suuremat tähelepanu hakatakse pöörama juurutusfaasile koos vastava terviklahendusi arvestava tarkvara kasutamisega.

Kiireimini kasvavaks loetakse maailmas firmasid, mille arvutisüsteemi kuulub 50-200 kasutajat ning terviklahendused hõlmavad Windows NT, Microsoft Office ja BackOffice tooteid. Muutub ka tarkvarafirmade roll - vähem programmeerimist, rohkem koolitust ja konsultatsioone.

Vt. ka Infosüsteemide tarkvara liigitus

Autor: Indrek Peenmaa