Kilk monopoliseeris laevaliikluse Pärnu jõel

«Sellist praktikat ei tunta kusagil maailmas, et eraomanik kasseerib raha jõel sõitmise eest,» lausus laevaomanike liidu president Rein Merisalu. Sama skeemi järgides võiks ju keegi ka näiteks Saaremaad mandriga ühendava Suure väina monopoliseerida, lisas ta.

Kuna sadamaseaduse järgi peab sadama juurde kuuluma ka selle teenindamiseks vajalik akvatoorium, aga Pärnus on kogu sissesõidukanal Pärnu Sadama käsutuses, ei saa teised kaiomanikud seal oma sadamaid vormistada, kurtis ka ASi Reldor omanik Jaak Uibu.

Reldor on koos teiste Pärnu jõe alamjooksul paiknevate sadamarajatiste omanikega alustanud oma õiguste kaitseks kohtuvaidlust ja saavutanud teises astmes ka võidu, kuid Pärnu Sadam on asja riigikohtusse edasi kaevanud.

Linde sõnul on probleemil kolm võimalikku lahendit. Esiteks võiks akvatoorium edaspidigi kuuluda kõige suuremale sadamale, teise võimalusena tuleks kõne alla kõigi kaiomanike osalusel uue äriühingu moodustamine ja kolmandana veeala kohaliku omavalitsuse hoole alla andmine.

Pärnu sadama akvatoorium sai ASi Pärnu Sadam omanduseks 1995. aastal, kui Pärnu linn pani selle koos muu varaga mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali. Tollase otsuse kohaselt pidi 51 protsenti sadama aktsiaist igal juhul linnale jääma, kuid sellest ei peetud kinni ja hiljem on linna osalus sadamas järk-järgult vähenenud Kilgiga seotud firmade kasuks.

Eri firmade kaudu rohkem kui poolt Pärnu Sadama aktsiakapitalist omavale Tartu ärimehele Rein Kilgile kuuluvad Kuressaare ja Vergi jahisadamad ning Tartu jõesadam.

ASile Pärnu Sadam kuulub veidi alla poole Pärnu jõe alamjooksul olevate kaide pikkusest. Tegemist on Muuga järel suuruselt teise Eesti merekaubasadamaga, mille kaudu eksporditakse suurem osa Lõuna-Eesti puidu- ja turbatoodangust. Eelmisel aastal töötles sadam üle 800 000 tonni kaupa ja teenis 15 miljonit krooni puhaskasumit.