Kilk monopoliseeris laevaliikluse Pärnu jõel

«Sellist praktikat ei tunta kusagil maailmas, et eraomanik kasseerib raha jõel sõitmise eest,» lausus laevaomanike liidu president Rein Merisalu. Sama skeemi järgides võiks ju keegi ka näiteks Saaremaad mandriga ühendava Suure väina monopoliseerida, lisas ta.

Kuna sadamaseaduse järgi peab sadama juurde kuuluma ka selle teenindamiseks vajalik akvatoorium, aga Pärnus on kogu sissesõidukanal Pärnu Sadama käsutuses, ei saa teised kaiomanikud seal oma sadamaid vormistada, kurtis ka ASi Reldor omanik Jaak Uibu.

Reldor on koos teiste Pärnu jõe alamjooksul paiknevate sadamarajatiste omanikega alustanud oma õiguste kaitseks kohtuvaidlust ja saavutanud teises astmes ka võidu, kuid Pärnu Sadam on asja riigikohtusse edasi kaevanud.

ASe Pärnu Laevatehas, Pärnu Kalur Holding, Japs ja Permare kohtus esindav vandeadvokaat Väino Villik peab olukorda, kus ühele äriühingule on käsutada antud kogu laevade Pärnusse sissesõidutee, teiste suhtes ebaõiglaseks ja konkurentsi pärssivaks. Asjaõigusseadus ei näe ette veekogu käsitlemist äriobjektina.

Sadamaseaduse järgi peab iga sadama juurde kuuluma teatav veeala, mis on vajalik laevade sildumiseks, nende ümberpööramiseks ja lossimiseks. Paraku on Pärnu linnavolikogu 1998. aasta 18. juuli otsusega kogu Pärnu jõe alamjooksu veeala ja lisaks veel ka riigile kuuluv tükk merest antud ASi Pärnu Sadam käsutusse.

See, et Pärnu Sadama nõukogu liikmetena sadama palgal olevad linnavolikogu liikmed kaitsevad just selle äriühingu huve, lõhnab Villiku hinnangul korruptsiooni järele.

Pärnu Sadama juhatuse esimees Peeter Volkov ütles, et sadam võtab teisi kaisid külastavatelt kaubalaevadelt kanalitasu selle eest, et need kasutavad veeteed, mida Pärnu Sadam korras hoiab. Tema väitel süvendas ettevõte 1999. aastal kanalit 20 miljoni krooni eest.

Volkov ütles, et on teinud teede- ja sideministeeriumile taotluse kõnealuse akvatooriumi Pärnu Sadamale kinnistamiseks, kuid pole vastust saanud.

Sel nädalal välismaal viibiva Rein Kilgiga ei õnnestunud Äripäeval rääkida.

Võim Pärnu linnas kuulub praegu Reformierakonnale, mille valimiskampaaniat on teiste hulgas rahastanud ka Pärnu Sadam. Ehkki linnale kuulub ASis Pärnu Sadam tänaseks vähemus, on selle nõukogu kümnest liikmest kuus kas Pärnu linnavolikogu või -valitsuse liikmed. Sadama juhtimise osalevad nii Pärnu linnavolikogu esimees kui ka linnapea.

Pärnu linnavolikogu esimees Väino Linde tunnistas, et sõidab Pärnu Sadama üle 300 000 krooni maksva Volvoga, kuid nõukogu esimehe 5000 krooni suurusest palgast ta enda sõnul loobus.

Linde sõnul on probleemil kolm võimalikku lahendit. Esiteks võiks akvatoorium edaspidigi kuuluda kõige suuremale sadamale, teise võimalusena tuleks kõne alla kõigi kaiomanike osalusel uue äriühingu moodustamine ja kolmandana veeala kohaliku omavalitsuse hoole alla andmine.

Pärnu sadama akvatoorium sai ASi Pärnu Sadam omanduseks 1995. aastal, kui Pärnu linn pani selle koos muu varaga mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali. Tollase otsuse kohaselt pidi 51 protsenti sadama aktsiaist igal juhul linnale jääma, kuid sellest ei peetud kinni ja hiljem on linna osalus sadamas järk-järgult vähenenud Kilgiga seotud firmade kasuks.

Eri firmade kaudu rohkem kui poolt Pärnu Sadama aktsiakapitalist omavale Tartu ärimehele Rein Kilgile kuuluvad Kuressaare ja Vergi jahisadamad ning Tartu jõesadam.

ASile Pärnu Sadam kuulub veidi alla poole Pärnu jõe alamjooksul olevate kaide pikkusest. Tegemist on Muuga järel suuruselt teise Eesti merekaubasadamaga, mille kaudu eksporditakse suurem osa Lõuna-Eesti puidu- ja turbatoodangust. Eelmisel aastal töötles sadam üle 800 000 tonni kaupa ja teenis 15 miljonit krooni puhaskasumit.