Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütusekontsernid suures kasumis

    Nii Royal Dutch/Shell kui ka Statoil on teatanud suurtest kasumitest kolmandas kvartalis. Norra kontserni Statoil maksueelne kasum kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 6 miljardi Eesti krooni võrra, Inglise-Hollandi energiahiid teatas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 80protsendilisest hüppest ehk rekordilisest kasumist 3,25 miljardit dollarit (58,5 mld krooni).
    Eestis tegutsevad Shell Eesti ja Statoil Eesti kolmanda kvartali tulemused endast midagi sarnast ei kujuta. Shell Eesti jaemüügijuht Riina Aamissepp ei saanud siinse firma tulemustest täpselt rääkida, kommenteerides vaid, et ?pigem ikka me kasumit ei saanud?. Ka Statoil Eesti juht Epp Kiviaed ei soovinud teatada arve, kuid tõdes, et ?see aasta on olnud siiski erakordselt raske?.
    Statoili kontserni maksude-eelne kasum kolmandas kvartalis ulatus rekordilise 9 miljardi Norra kroonini (ca 18 mld Eesti krooni). Peamiseks kasvu põhjuseks on nafta- ja maagaasi kõrge hind maailmaturul. Statoili juhtkonna hinnangul on kontserni heade tulemuste põhjuseks veel ka kulude kokkuhoid ja efektiivsem tegutsemine. Ka Shelli kinnitusel oli taoline kasv tingitud ?erakordsest naftahinnast? sel perioodil.
    Shell Eesti jaemüügijuht Aamissepp kinnitas, et suurkontserni siinsel harul pole paraku kasumi kasvus rolli. ?Meie oleme kasumi vähendajad,? tõdes Aamissepp, lisades, et kontsern tegutseb paljudes valdkondades, Eestis aga ollakse keskendunud jaemüügile. ?Meil on teine olukord,? ütles Aamissepp, pidades silmas asjaolu, et vaid jaemüügiga tegelev haru ei saa võitu nafta kõrgest hinnast. Ta lisas, et samas pole siinne Shell saanud ka kasu grupi tulemustest.
    Epp Kiviaed rõhutas, et Eesti tütarfirma panus Statoili üldtulemustesse on ääretult väike, isegi kui rääkida vaid kütuse jaemüügist. ?Ei teagi, kas ületab protsendi künnise,? nentis Kiviaed. Pealegi on kontserni suur kasumikasv seotud pigem emafirma põhitegevusega ? naftatootmisega ? ning jaemüük pole ilmselt kuskil nii hästi läinud.
    Ka Statoili kolmanda kvartali tulemuste raportis tõdetakse, et kontserni saavutused Baltimaades, aga ka Iirimaal ja Poolas on kesisemad kui aasta tagasi ? põhjuseks asjaolu, et need turud on alles ?tugevas ülesehitusfaasis?.
    Eesti Shell ja Statoil ei soostu siinse kütuseturu tiheda konkurentsi tõttu täpsustama, kui palju on bensiini hinnas marginaali. Asjatundjate hinnangul võib jaemüügi arvestuslik marginaal aga näiteks bensiin 95 puhul olla 1,7 krooni liitrilt, mis on kolm korda kõrgem esimese poolaasta ja poole kõrgem septembri keskmisest tasemest.
    Soomes aga selgus Kauppalehti uuringust, et Neste ja ka teised seal tegutsevad kütusefirmad on nafta hinnatõusu varjus oluliselt suurendanud oma kasumeid. Soome statistikaameti arvestuste järgi on bensiini hinnatõusust jäänud kütusefirmade taskusse 30 penni lisatulu liitrilt, mis eelmise aasta müügimahtu aluseks võttes annab lisateenistuseks 750 miljonit marka.
    Ka Soome Ettevõtjate Liidu peaökonomist on välja arvestanud, et kütuse hinnas on ?õhku?, kirjutas Kauppalehti. Samal ajal kui Fortumi naftatöötlemistehaste toorainekulud on kasvanud läinud aasta algusest 75 protsenti, on diislikütuse hind (aktsiisita) tõusnud 94 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.