- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütusekontsernid suures kasumis
Nii Royal Dutch/Shell kui ka Statoil on teatanud suurtest kasumitest kolmandas kvartalis. Norra kontserni Statoil maksueelne kasum kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 6 miljardi Eesti krooni võrra, Inglise-Hollandi energiahiid teatas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 80protsendilisest hüppest ehk rekordilisest kasumist 3,25 miljardit dollarit (58,5 mld krooni).
Eestis tegutsevad Shell Eesti ja Statoil Eesti kolmanda kvartali tulemused endast midagi sarnast ei kujuta. Shell Eesti jaemüügijuht Riina Aamissepp ei saanud siinse firma tulemustest täpselt rääkida, kommenteerides vaid, et ?pigem ikka me kasumit ei saanud?. Ka Statoil Eesti juht Epp Kiviaed ei soovinud teatada arve, kuid tõdes, et ?see aasta on olnud siiski erakordselt raske?.
Statoili kontserni maksude-eelne kasum kolmandas kvartalis ulatus rekordilise 9 miljardi Norra kroonini (ca 18 mld Eesti krooni). Peamiseks kasvu põhjuseks on nafta- ja maagaasi kõrge hind maailmaturul. Statoili juhtkonna hinnangul on kontserni heade tulemuste põhjuseks veel ka kulude kokkuhoid ja efektiivsem tegutsemine. Ka Shelli kinnitusel oli taoline kasv tingitud ?erakordsest naftahinnast? sel perioodil.
Shell Eesti jaemüügijuht Aamissepp kinnitas, et suurkontserni siinsel harul pole paraku kasumi kasvus rolli. ?Meie oleme kasumi vähendajad,? tõdes Aamissepp, lisades, et kontsern tegutseb paljudes valdkondades, Eestis aga ollakse keskendunud jaemüügile. ?Meil on teine olukord,? ütles Aamissepp, pidades silmas asjaolu, et vaid jaemüügiga tegelev haru ei saa võitu nafta kõrgest hinnast. Ta lisas, et samas pole siinne Shell saanud ka kasu grupi tulemustest.
Epp Kiviaed rõhutas, et Eesti tütarfirma panus Statoili üldtulemustesse on ääretult väike, isegi kui rääkida vaid kütuse jaemüügist. ?Ei teagi, kas ületab protsendi künnise,? nentis Kiviaed. Pealegi on kontserni suur kasumikasv seotud pigem emafirma põhitegevusega ? naftatootmisega ? ning jaemüük pole ilmselt kuskil nii hästi läinud.
Ka Statoili kolmanda kvartali tulemuste raportis tõdetakse, et kontserni saavutused Baltimaades, aga ka Iirimaal ja Poolas on kesisemad kui aasta tagasi ? põhjuseks asjaolu, et need turud on alles ?tugevas ülesehitusfaasis?.
Eesti Shell ja Statoil ei soostu siinse kütuseturu tiheda konkurentsi tõttu täpsustama, kui palju on bensiini hinnas marginaali. Asjatundjate hinnangul võib jaemüügi arvestuslik marginaal aga näiteks bensiin 95 puhul olla 1,7 krooni liitrilt, mis on kolm korda kõrgem esimese poolaasta ja poole kõrgem septembri keskmisest tasemest.
Soomes aga selgus Kauppalehti uuringust, et Neste ja ka teised seal tegutsevad kütusefirmad on nafta hinnatõusu varjus oluliselt suurendanud oma kasumeid. Soome statistikaameti arvestuste järgi on bensiini hinnatõusust jäänud kütusefirmade taskusse 30 penni lisatulu liitrilt, mis eelmise aasta müügimahtu aluseks võttes annab lisateenistuseks 750 miljonit marka.
Ka Soome Ettevõtjate Liidu peaökonomist on välja arvestanud, et kütuse hinnas on ?õhku?, kirjutas Kauppalehti. Samal ajal kui Fortumi naftatöötlemistehaste toorainekulud on kasvanud läinud aasta algusest 75 protsenti, on diislikütuse hind (aktsiisita) tõusnud 94 protsenti.
juhtkiri Kütusefirmade kurejutt
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele