Paljud elamuühistud seisavad fakti ees, kas jätkata tegutsemist elamuühistuna või kujundada ennast ümber korteriühistuks.

Reeglina elavad elamuühistutes kolme erinevasse gruppi kuuluvad inimesed. Esimesed on tulised elamuühistu pooldajad, kelle peamiseks argumendiks on võimalus kontrollida uute liikmete vastuvõtmist ? neil on võimalus tutvuda naabritega. Teine grupp isikuid on veendunud korteriühistu pooldajad. Põhjenduseks tuuakse korteriomanikuks saamine ja võimalus laenu võtta. Kolmas grupp on ükskõiksed ? nad kas on nõus kõigega või on kõigele vastu. Sisuliselt on tegemist väikese parlamendiga, kus esindatud koalitsioon, opositsioon ja erapooletud.

Elamuühistu on juriidiline isik, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule kuuluvas elamus ja korraldada elamu, elamualuse maa ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist.

Elamuühistu eelkäija oli elamukooperatiiv. 27. augustil 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi ühistuseaduse kohaselt kohaldati selle seaduse sätteid ka elamukooperatiividele ning sõnad elamuühistu ja elamukooperatiiv loeti sünonüümideks. Elamukooperatiivi mõiste on käesoleval ajal juba juriidilisest kontekstist kadunud. Seda sellepärast, et elamukooperatiivid pidid ennast 1. märtsiks 1999 ettevõtteregistrist kohtute juures peetavasse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse elamuühistutena ümber registreerima.

Elamuühistus kuulub maja tervikuna ühistule ja ühistu liikmel on õigus kasutada teatud korterit selles elamus. Ühistu liikmele kuulub vaid osamaks ehk osak ning tal on õigus müüa, pärandada, kinkida või muul viisil käsutada osamaksu, mitte aga korterit, mis elamu osana kuulub ühistule. Elamuühistu liige ei ole korteri omanik, vaid korteri valdaja.

Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse korteriühistuseaduse sätteid.

Korteriühistu kui mittetulundusühistu eesmärgid on kaasomandis olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu puhul on iga ühistu liige tema omandis oleva korteri ja selle juurde kuuluva mõttelise osa omanik. Ühistu luuakse just nende mõttelisete osade ühiseks majandamiseks.

Elamuühistu liikmed moodustavad juriidilise isiku, kellele kuulub elamu tervikuna ja iga üksik korter selles elamus ning ühistu liige saab käsutada osamaksu. Elamuühistu liige ei ole oma eluruumi omanik, vaid kasutab seda vaid kui ühistu liige.

Autor: Urmas Mardi