Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus saab ülevaate riigifirmade tegevusest
Ühtlasi esitab ministeerium rea ettepanekuid, kuidas riik ettevõtluses osalemist tulevikus võiks korraldada, et sellest enam kasu saada. Äriühingutes, kus riik omab enamusotsustusõigust või otsustusõigust, moodustas varade bilansiline maht 1999. aasta lõpuks 25,661 miljardit krooni, mis võrreldes 1998. aasta lõpu seisuga on suurenenud 2,534 miljardi võrra ehk 10,96 protsenti.
Suurima varade kogumahuga äriühing oli Eesti Energia ? 16,772 miljardit krooni. Suurima netokäibega ettevõte oli samuti Eesti Energia, mille netokäive moodustas 1999. aastal 4,05 miljardit krooni, kasvades aastaga 8,03%.
Tervikuna kasvas riigi osalusega äriühingute netokäive 13,22 protsenti 8,656 miljardilt kroonilt 1998. aastal 9,8 miljardi kroonini mullu.
Kogukäibest 85% andsid neli ettevõtet: Eesti Energia, Eesti Põlevkivi, Eesti Raudtee ja Tallinna Sadam. Suurima puhaskasumi teenis 1999. aastal Tallinna Sadam ? 296 miljonit krooni, suurima kahjumi Eesti Energia ? 290 miljonit. Äriühingute puhaskasumist kuulus dividendidena maksmiseks 218 miljonit krooni, millest 181 miljonit moodustasid Tallinna Sadama dividendid.
1999. aasta lõpu seisuga kuulus riigile 45 äriühingu aktsiaid, kus riigil oli enamusotsustusõigus või otsustusõigus. Sellele lisandus 14 vähemusosalusega äriühingut. Eelmisel aastal erastas riik eelläbirääkimistega pakkumiste kaudu osalusi 13 äriühingus kokku 676 565 508 krooni eest.
Rahandusministeerium on seisukohal, et riigi osalused äriühingutes tuleks lühima võimaliku aja jooksul võõrandada.
Autor: BNS