Nasdaqil hullemad päevad ees

Üks tuntumaid tehnilise analüüsi põhitõdesid läbi ajaloo on: trend on sinu sõber (trend is your friend). See põhimõte on ajakohane ka Nasdaqi indeksi liikumist jälgides. Nasdaqi indeks liigub langustunnelis, millest indeks pole teinud tõsisemat katset välja murda.

Aktsiaturg on teinud läbi pikaajalise tõusu. 20. märtsil 2001. aastal sulgus Nasdaq 1857,44 punktil, mis võib tunduda väga madala tasemena võrreldes indeksi tipptasemega 10. märtsist 2000, mil indeks oli 5049 punktil. Vaadates pikemat ajalugu, kui meie graafik siin kajastab, selgub, et indeks on ära andnud vaid paari aasta järsu tõusu. 10 aastat tagasi 20. märtsil 1991 oli Nasdaqi indeksi väärtuseks 466,09 punkti.

Lähiajaloo juurde tagasi tulles tegi Nasdaq 1998. aasta 8. oktoobril lokaalse põhja 1419 punktil, millele järgnes kiire tõusu periood kuni 1998. aasta lõpuni. Seejärel 1999. aasta algusest 1999. aasta oktoobrini toimus aktiivne taseme testimine, kus lokaalsed põhjad ja lokaalsed tipud aina tõusid. Investoritel olid tekkinud eriarvamused tuleviku osas. Turul valitses mõningane segadus selles osas, kas turg tõuseb edasi või mitte. Osa investoreid realiseeris kasumeid, samas kui teised kasutasid ära soodsat ostuvõimalust. 1999. aasta oktoobris algas uus kiire ja järsu tõusu periood, mil indeks tõusis 2600 punktilt 2000. aasta märtsiks tipptasemele üle 5000 punkti. Turg lõi kõhklema, püüdes veel kord uut tippu tegema minna, kuid see ebaõnnestus ning järgnes järsk langus. 2000. aasta juulis-septembris hakkas ilmet võtma langustunnel, mida mööda indeks siiani kukub.

Üks lihtsamaid ja tehnilises analüüsis enamkasutatavaid indikaatoreid on libisevad keskmised. Mida pikemaajalist libisevat keskmist kasutada, seda üldisemalt ta turu liikumist kajastab.

Pikaajaline libisev keskmine on nagu ookeanilaev, mis liigub aeglaselt (reageerib turu muutustele aeglaselt, andes harvem ja pahatihti hiljem ostu-müügisignaale).

Lühiajalised libisevad keskmised seevastu järgivad liikumises väga tihedalt analüüsitava objekti käitumist, signaale antakse tihti, suureneb valesignaalide osatähtsus.

Pikaajaline 200 päeva libisev keskmine tõusis kuni 2000. aasta oktoobrini, mil turu esimene langusetapp oli juba läbitud. Seejärel võttis libisev keskmine suuna allapoole. Kui analüüsitav instrument liigub ülevalpool libisevat keskmist, toetab see tõusu. 2000. aasta aprillis kukkus indeks läbi 200 päeva libisevat keskmist, mis oli ohusignaal. Pärast 2000. aasta septembrit liikus indeks juba allpool libisevat keskmist.

Selle ajani, mil indeksi osas ei paista püüet langustunnelist välja murda, on oodata kukkumise jätkumist. 1998. aastast pärit lokaalse põhja lähistel võiks oodata indeksile toetustaset 1400?1450 punkti vahemikus. Tehnilist analüüsi aluseks võttes võrdleksin kolme viimase aja tõusuetappi ? kiiret tõusu, suure kõikumisega ebakindlat tõusu ning uut kiiret tõusu tippu nüüdseks kolmeetapilise liikumisega vastupidises suunas. Esimene kiire langus on läbi. Tehnilise analüüsi põhjal käib minu arvates praegu suure kõikumisega ebakindla languse jätk tunnelis, sellel võib järgneda kiire ja jõuline langus, mida graafikul näha pole. Parima variandi puhul läheb indeks tehnilise analüüsi põhjal lähikuudel testima langustunneli ülemist seina ning murrab sealt jõuliselt läbi, mida mul aga hetkel on raske uskuda. Sel juhul toimuks stabiliseerumine ning aktiivne suuna otsimine.

Lühiajaliselt on indeks ülemüüdud, keskmises ja pikas perspektiivis on ka indikaatorite alusel turg langustrendis.

Investorite jaoks on praegune seis ebakindel ning ostmiseks ebasobiv. Tehnilise analüüsi alusel tundub mulle, et indeksi langus pole oma põhja saavutanud.

Ka pole tehnilise analüüsi alusel praeguses etapis veel märgata aktsiate paanilist müüki, mil päevasisesed liikumised oleksid järsud. Pärast paanilise müügiperioodi lõppu võib saabuda masendus ja siis võiks hakata kaaluma aktsiate ostmist.