Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Internetiäri ? võimalus areneda või läbi kukkuda
Viimasel ajal on e-äri tõsiselt kritiseeritud. Paljud firmad on pidanud oma tegevust kitsendama ja töötajaid vähendama. Kasumid on tugevalt vähenenud ja mitmed e-firmad on isegi pankrotti läinud. Sellest lähtudes võib tunduda kummaline, et Concordia ülikool kavatseb alustada internetiäri magistriprogrammiga. Samas on siiski selgeid märke, et e-äri ei kao kuhugi ning hakkab tulevikumajanduses tähtsat rolli mängima.
Hiljutine artikkel Soome majandusajakirjas Talouselama (nr 25) näitab, et parimatel IT-firmadel läheb endiselt hästi. Seda sellepärast, et need firmad jäävad kindlaks oma põhioskustele, pakuvad hetke parimaid lahendusi, on riskide võtmisel ettevaatlikud ja jälgivad majanduse realiteete.
Balti riikide eripäraks on fenomen, et kuigi mujal on IT-firmad hiljuti näidanud langevat käivet, on siinsed firmad endiselt näidanud üles käibe mõõdukat kasvu.
Võrreldes naaberriikidega, alustas siinne IT-sektor suhteliselt hilja. Seetõttu on e-äri endiselt tõusuteel, ning siin on õnnestunud vältida ning ette näha mitmeid n-ö vanemate kolleegide vigu. Sama kehtib ka e-äri kohta. Seetõttu võib arvata, et Baltikumis on e-äril endiselt ilmseid väljavaateid. Ja mitte ainult IT-sektoris, vaid ka turismis ja teistes Eesti majanduse kõige perspektiivikamates sektorites.
Samuti on oluline mõista, et e-äri jaguneb kaheks erinevaks liigiks: veebil põhinev (web-based) äri ja veebi abil laiendatud (web-enhanced) äri.
Esimene termin tähistab äri, mis on sündinud internetis ja põhineb täiesti uutel äriideedel ja -mudelitel. Selline äri on kõige kergemini haavatavam ja sellel on kõige halvem maine, vaatamata mõnedele suurepärastele eranditele, nagu e-Bay ja Yahoo.com. Põhiline probleem seda tüüpi e-äriga on, et püütakse luua ja tutvustada uusi mõtteviise toodete ja teeninduse kohta, aga turg ei ole selleks veel valmis.
Suure osa sellisest e-ärist moodustab ka B2C ehk tarbijale orienteeritud äri. Ostjad pole veel valmis oma tarbimisharjumusi sedavõrd muutma. Internetis võib endiselt ette tulla tehnoloogiaprobleeme ning tarbijad ei ole veel kindlad interneti teel tehtavate tehingute turvalisuses.
Teist tüüpi internetiäril, veebi abil laiendatud äril, on hetkel palju rohkem potentsiaali. Seda tüüpi firmad ei püüa alustada otsast peale või oma tööstusharu ümber defineerida. Selle asemel otsitakse võimalusi, kuidas kasutada uut tehnoloogiat oma firma efektiivsuse ja võimekuse suurendamiseks.
Internet pakub uusi võimalusi kõikvõimalikel aladel. Veebi abil on võimalik parandada ja muuta efektiivsemaks logistikat, klientide ja partneritega suhtlemist ja palju teisi protsesse.
Kaasaegse globaliseeritud äri peamised märksõnad on koostöö ja infovõrgud. IT ja internet avavad ka traditsioonilisele ärile selleks uusi e-võimalusi.
B2B ehk ärilt ärile internetitehingud hakkavad samuti muutuma aina tähtsamaks. Maailmaturu globaliseerumise tõttu on tihti erinevate riikide firmadel kasulik koos töötada. Et selline mudel toimiks, on aina rohkem vaja lihtsaid kommunikatsiooniliine, mis toimivad üle terve maailma. Lihtsaim viis on seda saavutada internetis asuvate suhtevõrkude (extranets) kaudu.
Veebi abil laiendatud äri on osutunud väga tulutoovaks, kuid nagu muudelgi aladel on sellel alal läbilöömiseks vaja spetsiifilisi juhtimisoskusi.
Kuna maailmastumine seob erinevad riigid aina tugevamini kokku, peavad ka Eesti ja teiste Balti riikide ärimehed õppima, kuidas kasutada internetti oma firma konkurentsivõimelisuse parandamiseks nii kodu- kui maailmaturul. Concordia ülikooli e-äri programm ongi eelkõige orienteeritud veebi abil laiendatud äri õpetamisele. Rohkem rõhku pannakse juba tegutsevale firmale uute väljundite leidmisele internetis.
Hetkel on parim aeg alustada e-äri õpetusega Balti regioonis. B2B kontaktid on tulevikus väga olulised kõigile, kes soovivad ärivaldkonnas läbi lüüa, kuid selleks, et sel alal õnnestuda, on siiski vaja teadmisi. Tihti tekib erialaharidus hiljem kui vajadus selle järele. Seekord on vastupidi.