Vene-Soome mesisuhted

Soome oli, on ja jääb Läänemere piirkonnas Venemaale kõige sõbralikumaks riigiks. Nende erisuhete aluseks on tipp-poliitikute isiklik sõprus, mis on üle elanud kõik viimasel ajal Euroopas toimunud muutused.

Oma ametliku Soome-visiidi eel soome ajakirjanikele antud intervjuus ütles Venemaa president Vladimir Putin: ?Meie kahe riigi suhete aluseks on usaldus, mis on loodud Soome ning NSV Liidu ja Venemaa varasemate poliitikutesugupõlvede tööga.?

See toob lähiminevikust kohe meelde Soome ja NSV Liidu juhtide vastastikused saunas, jahil ja kalal käimised ning troikasõidud Venemaa avarustel. Poliitikute sõprusega kaasnes Soome firmadele harukordne, kuid kindel riiklikult tagatud kaubavahetuse maht, mis soomlaste meelehärmiks koos NSV Liiduga hingusele läks. Sellele vaatamata on Putini andmetel praegu 50 protsendil Soome firmadest mis tahes moel tegemist Venemaa majandusega.

Vahepeal on Soome astunud Euroopa Liitu (EL) ja vabanenud finlandiseerimistemplist ning püüab oma erisuhteid Venemaaga muuta põhjamõõtme abil üsna edukalt ELi ametlikuks poliitikaks, kuid see ei takista poliitikuid jätkamast vanas vaimus.

Putin ei alustanud visiiti Soomes mitte Helsingis, vaid Turus, kus ta kohtus oma vanade heade sõpradega 90. aastate algusest, kui ta Turu sõpruslinna Peterburi aselinnapeana nendega palju läbi käis. Tollaste aegade meenutus võimaldas tal tõdeda, et Soome tekitab temas ?erilisi, väga sooje tundeid?.

Teades Venemaa vastuseisu NATO laienemisele, iseärnis oma naabruses asuvatesse Balti riikidesse, pole Soome juhid kunagi NATOsse astumise plaanist rääkinud, unustamata samas kaitseväe standardeid NATOga vastavusse viimast ja rõhutamast, et NATO uks on alati avatud.