Õmbluses väheneb alltöövõtt

Allhanke osatähtsus on õmblustööstuses vähenenud juba viimased kolm aastat. Samal ajal on aga eksport kasvanud. ?Mis see siis on, kui mitte omatoodang, mida me välja veame?? küsis Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevdirektor Maie Vader. Vader on veendunud, et kasvab suurema lisandväärtusega toodangu osatähtsus, olgu see siis omatoodang või keerukam alltöövõtt.

Statistika selles osas täit kindlust ei anna, sest jätab alltöövõtu määratlemise suures osas ettevõtete hooleks ning tugineb nende käest saadud andmetele. Tõsi ta on, et omatoodangu ja allhanke määratlustes on erinevusi, ent valdavalt on ettevõtjaid seisukohal, et lihtlabast õmblustööd müüakse järjest vähem.

Rõiva- ja tekstiililiidu juhatuse esimees ja õmblusvabriku Klementi juht Madis Võõras kahtlustab, et kuna mõistetes valitseb segadus, püüavad ettevõtted end paremana näidata ja nimetavad ka keerukamat alltöövõttu omatoodanguks.

Võõras tõi välja kolme sorti allhanget: CM ehk cutting and making on õmblustöö; CMT ehk cutting, making, trimming on see, kui tootja muretseb ka lisatarvikud, nagu vaheriided, niidid, nööbid; ning fullprice on see, kui tootja muretseb ka kanga. Võõrase sõnul eristab allhanget omatoodangust see, et tootja ei tegele tootearenduse ja turundusega. Kui tootja töötab välja mudeli, kuid paneb sellele tellija kaubamärgi, läheb see juba Võõrase hinnangul omatoodangu alla.

Klementi teeb pea 70 ulatuses omatoodangut kaubamärkidaga Klementi ja Piretta. Paar protsenti käibest moodustab ka teistele kaubamärkidele mudelite väljatöötamine ja valmistamine ning 30 CMT.

Haapsalus asuv Nurme Vabrik teeb peaaegu 100 erinevates vormides allhanget. Vabriku peamised tegevusvaldkonnad määravad kaks spetsiaalliini, üks pükste, teine ilmastikukindlate pealisrõivaste tootmiseks. Väikese osa moodustab omatoodang, mis läheb müüki oma kaubamärgi all. Kavas on vähendada kõige vähem rentaabli õmblustöö osakaalu. ?Isegi kui tellija saadab ainult joonise ja materjal tuleb meil endil osta, nimetame meie seda allhankeks,? rääkis Nurme Vabriku tegevdirektor Alar Engman. Nurme Vabriku peamised koostööpartnerid on Skandinaavia õmblusettevõtted, näiteks Norra firma Alco.

Engman tõdes, firmad käsitlevad alltöövõttu erinevalt, kuid tema hinnangul ei ole statistiline viga märkimisväärne ? suurema lisandväärtusega toodangut on siiski hakatud rohkem valmistama.

Seda seisukohta toetab ka Baltika hanke- ja logistikadirektor Märt Aab. ?Suuremad rõivatootjad, lisaks Baltikale ka Klementi ja Sangar, on läinud kindlalt oma kaubamärgi ja jaekaubanduse arendamise teed,? märkis Aab.

Ilmekaks näiteks omatoodangu suuremast kasumimarginaalist on Baltika, kellele omatoodang annab 80 käibest, kuid on vaid 51 toodangust. Möödunud aasta üheksa kuuga müüs Baltika omatoodangut 243 miljoni krooni eest.

Oma tootmisvõimsust müüb Baltika firmadele PTA, Uniline, Major Oak ja Oscar Jacobson. Sel juhul on nii lõiked kui ka materjalid tellija poolt.

20 Baltika märgi all müüdavast toodangust ostab Baltika ise sisse allhankijatelt nii Aasias kui Eestis, näiteks kudumid valmistatakse Hongkongis.

Sageli unustatakse, et allhanget tehakse ka Eesti-siseselt. Nurme Vabrik kasutab kiirel ajal väiksemate Eesti õmblusettevõtete abi. ?Kuna töötame suurte klientidega ja rõivatootmine on sesoonne, kasvavad mahud aeg-ajalt nii suureks, et ise ei tule enam toime,? rääkis tegevdirektor Engman.