Maksuamet ei avalda, kuidas õnnestus neil oma kontrollkäik nii täpselt ajastada. ?Tuginesime erinevatest allikatest kogutud infol,? märkis Udde. Maksuamet töötab pubist kaasavõetud dokumendid ja töötajatelt võetud seletused läbi ja otsustab, kas algatada haldus- või kriminaalmenetlus.
Maksuameti peadirektor Aivar Sõerdi sõnul on tegemist esimese Tallinna toitlustuskohaga, kus maksuamet nii kindla ümbrikupalga maksmise juhtumi avastas. Tema sõnul on maksuamet otse sündmuse juurde ka varem sattunud, kuid ehitusfirma puhul. Sõerdi sõnul seda raha siiski ei konfiskeeritud, sest tegu polnud kriminaalasjaga.
Ta ütles, et on meelestatud selle juhtumi menetlemise suhtes optimistlikult, sest vajalikud dokumendid on olemas ja kellelt vaja, ka ütlused võetud. Küsimusele, mis saab pubist edasi, vastas Sõerd, et selle maine on kindlasti rikutud.
Krediidiinfo andmetel oli OÜ Väike Rändurmees 2000. aasta netokäive 3,4 miljonit ja ettevõte lõpetas aasta 189 000kroonise kahjumiga. 2000. aastal oli tööjõukulu 19 töötaja pealt 275 972 krooni, mis teeb ühe töötaja kuupalgaks pisut üle 1200 krooni.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektor Donald Visnapuu on juhtumist kuuldes üllatunud. ?See on ju korralik koht ? kena välimusega ja rahvast käib palju,? ütles Visnapuu. Pubi liidu liikmeskonda ei kuulu, aga ükski liikmetest pole Visnapuu väitel restorani ka petturluses kahtlustanud.
?Mõistagi mõjub selline info koha mainele halvasti,? märkis Visnapuu. Milliseid tagajärgi juhtum ettevõttele veel võib kaasa tuua, ei osanud Visnapuu öelda.
Visnapuu hinnangul tekitab ümbrikupalkade maksmine ebaausat konkurentsi. Kuna restoranides liigub palju sularaha, on musta käibe tekitamine ja sellest ümbrikupalkade maksmine lihtne. Visnapuu avaldas lootust, et töötajate teadlikkus paraneb ja nad hakkavad endale ametlikku palka nõudma.
Liidu liikmesfirmades oli 2001. aasta keskmine palk 4984 krooni, hotellinduses ja toitlustuses kokku aga statistikaameti andmetel 2001. aasta kolmandas kvartalis 3706 krooni.