Suurimat kasvu näitas seejuures just salajasest vargustest tekkinud materiaalne kahju. Tänavuse aasta esimese kolme kuuga on salajaste vargustega tekitatud kahju juba 589 miljoni krooni eest, möödunud aasta samal perioodil moodustas see kõigest 97 miljonit krooni.
See tähendab ligi 500 miljoni krooni suurust materiaalse kahju kasvu.
Salajaste varguste puhul on sagenenud nii vargused korteritest (4,9 mln krooni) kui ka sõidukivargused (8,9 mln krooni). Samas on 2,9 miljoni krooni võrra vähenenud vargustega sõidukitest tekitatud kahju.
Politseiameti pressiesindaja Kadri Palta sõnul pole selge, millest on tekkinud selline erinevus kahe aasta statistikas. ?Üks põhjuseid võib olla selles, et erinevalt praegu kasutusel olevast arvutiprogrammist registreeriti varem kuriteod statistilistel kaartidel ja sinna ei pruugitud kõiki kahjusid kanda,? sõnas ta. Praegu pole aga ühtegi kuritegu võimalik ilma kahju määramata registreerida. Absoluutarve võivad suurendada ka põhjusel, et arvutiprogrammi kantud summad on esialgsed.