Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uued notarid lühendavad järjekordi

    Pooled lisanduvatest notaritest hakkavad tegutsema Tallinnas.
    Täna toimub notarieksam, mille käigus loodab Notarite Koda täita kõik praegu tühjad 12 notarikohta.
    ?Oktoobris-novembris peaks kokku lisanduma 12 uut notarit,? sõnas Notarite Koja jurist Eve Strang. ?Kas see just lõplikult järjekorraprobleemid lahendab, aga tunduvalt peaks järjekorrad lühenema küll,? lausus ta. Ta märkis, et kui vajadus notarite järele säilib, siis saab alati notarite kohti juurde luua.
    Strang ütles, et ülipikad notarijärjekorrad on probleemiks peamiselt Tallinnas, kus tuleb notari juurde saamiseks aeg kinni panna vähemalt kuu aega ette. ?Ka Tartus on probleemid, mujal pole,? sõnas ta. Strang lausus, et rahuldav järjekord notariaaltoimingu sooritamiseks oleks nädal kuni kaks.
    Justiitsministeeriumi kohtute osakonna notariaadi ja registrite talituse nõunik Urmas Voolens sõnas, et pikkade järjekordade ainus leevendus on luua notarite kohti juurde. Tema sõnul luuakse kohti juurde, kui selleks on olemas vastava ettevalmistusega inimesed.
    Tallinna notar Lia Martens sõnas, et praegu on tema vastuvõtuajad broneeritud juuli lõpuni. ?Arvan, et notareid on juurde vaja,? ütles ta. Martens väitis samuti, et mõistlik järjekorra pikkus oleks kuni kaks nädalat alates aja broneerimise päevast.
    ?Samas on mul päevi, kus jääb ära 4-5 tehingut, sest tihti panevad inimesed aja kinni mitme notari juurde, valivad selle, kust saab kõige kiiremini, ent ei teavita sellest teisi notareid,? rääkis ta. Paljud siiski teatavad ette, mistõttu on Martensi sõnul võimalus, et notaribüroosse sisse astuv inimene võib saada toiminguks aja juba järgmiseks päevaks.
    Notarite enam kui kahekuulised järjekorrad on osaliselt tingitud ka sellest, et paljud ettevõtete asutamisega tegelevad konsultatsioonibürood, pangad ning kinnisvarabürood broneerivad suure osa notariaegadest. ?Minu hinnangul ei ole pankadele ja kinnisvarafirmadele kõikide aegade broneerimine eetiliselt õige,? sõnas Martens. Samas on igal notaribürool oma pikaajalised kliendid, kellega koostööd tehakse. ?Ka meil on Ühispangale broneeritud ajad kaks korda nädalas, kolm tundi korraga,? lisas ta.
    Kinnisvarafirma Uus Maa juhatuse liige Tanel Tarum ütles, et notarijärjekorrad on veninud absurdselt pikaks. ?Seda on põhjustanud ka uus notariaadiseadus, mille kohaselt on tehingute vormistamine pikem kui varem,? lausus ta. ?Kui enne tehti tehing ära 15?20 minutiga, siis nüüd kulub sama tehingu peale 30?45 minutit, enne oli kinnisvara ostu-müügileping ühe lehekülje pikkune, nüüd on see 6-7 lehekülge,? selgitas ta. ?Oleks normaalne, et kui inimene soovib vara võõrandada, siis ta saab teha seda kohe, näiteks Autoregistrikeskuses läheb inimene kohale ja müüb kohe auto maha,? lausus Tarum. Tema hinnangul ei tohiks notarijärjekorrad ületada nädalat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Pistikhübriidid elektriautode ajastul: on neile üldse veel kohta?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.