Kuna köök on kodu üks käidavamaid piirkondi, on ütlematagi selge, kui tähtis on teha õige otsus sinna põrandakatte valimisel. Ökonoomse variandina tuleb sageli kõne alla rullmaterjal. Koostise järgi võib rullmaterjale jagada üldiselt kaheks: linoleumid ja vinüül- ehk PVC-põrandakatted. Reliini ei toodeta enam ammu, kuid nimetust kasutatakse edasi.
Kodutingimustesse mõeldud vinüülkatted koosnevad tavaliselt vahustatud PVC-aluskihist, millele on trükitud dekoratiivne muster, mõõtmete stabiilsust tagavast klaaskiudriide kihist ning läbipaistvast, kulumise eest kaitsvast pealiskihist. Kallimatele PVC-katetele on lisatatud veel polüuretaani kiht, mille ülesanne on pealispinda veelgi kaitsta ja tihendada. Kodudesse mõeldud PVC-katete optimaalne kulumiskiht on 0,15?0,4 millimeetrit. Paksem kulumiskiht ei ole eluruumis vajalik. Alla 0,15 mm pealiskiht aga kulub läbi liiga kiiresti.
Vinüülkatte kogupaksuse määrab aluskihi paksus. Tavaliselt jääb see 1,5 ja 3 mm vahele. Paksem vinüülkate tundub jala all pehmem, kuid ta on ka vastuvõtlikum mööblijalgade survele. Olenevalt köögi mõõtmetest võiks vinüülpõranda valimisel arvestada katte laiusega. Soovitatavalt võiks põrandakate köögis olla ühes tükis. Siit tulenevalt võib valida kas 2, 3 või 4 meetri laiuse katte vahel. Vinüülkatete eeliseks on pea piiramatu mustri- ja toonivalik. Sama hinnaga võib soetada nii põrandalaua-, paleeparketi- kui graniidi- või marmorplaadiilmelise põranda. Hea välimuse säilitamiseks peab kodukatteid perioodiliselt vahatama spetsiaalse vinüülkatetele mõeldud vahaga.
Eestis on müügil ka kõrgläikelised PVC-katted. Nende tähelepanuväärsemaks omaduseks on high-gloss-pealispind. Läige püsib kogu põranda eluaja. Põrandakate on libisemis- ja kulumiskindel ning kriimustuskindel.
Vältima peaks musta kummi kokkupuudet PVCga ? see võib põhjustada värvimuutusi. Vinüülkatted paigaldatakse kas kogu pinna ulatuses liimituna või lahtiselt (kvaliteetsemad, üle 2 mm paksused PVC-katted), kohatist liimimist ei soovita kasutada. Kodudes kasutatavate PVC-katete garantiiaeg on tavaliselt vähemalt viis aastat.
Linoleum on erinevalt PVC-kattest valmistatud 100 looduslikest koostisosadest. Sideaine ülesannet täidab linoleumi koostises linaseemneõli, millele on lisatud looduslikku vaiku. Täiteaineteks on tavaliselt puidutolm, lubjakivipulber ja elastsust lisav korgipuru. Võrreldes vinüülkatetega on linoleumi mustrivalik oluliselt piiratum. Küll aga saab valida toone ? lai värvivalik saavutatakse pigmentide lisamisega. Linoleumi koduste põrandate katmiseks toodetakse 2 mm paksusena jute- ehk kotiriidest alusel. Linoleumi laiust valida ei saa ? see on üldjuhul 2 m. Ühenduskohad tuleb tihendada kuumkeevitusega. Linoleum vajab perioodilist vahatamist.
Üks vanemaid viise põrandat katta on teha seda kiviplaatidega. Kivipõranda eelisteks on kindlasti tema tugevus ja kulumiskindlus. Samas on kivipõrand jala all külm (kui aluspõrand pole köetav) ning, mis köögis eriti oluline, maha kukkunud klaasnõud lähevad tavaliselt katki. Kivipõrandate materjali-, mustri- ja toonivalik on väga suur. Peale selle saab veel valida erinevate mõõtmete ja pinnaviimistlusega plaate. Kivipõrand on suhteliselt lihtsasti hooldatav, kuid vaeva võib nõuda vuukide hooldamine. Võrreldes PVC-katete ja linoleumiga on kivipõranda paigaldus tunduvalt töömahukam ja kallim.
Üha rohkem on viimaste aastatega populaarsust võitnud laminaatpõrandad. Laminaatpõrand koosneb laudadest, mis on enamasti 1,2 m pikad, 20 cm laiad ja 7?11 mm paksud.
Iga laud koosneb kolmest kihist: pealiskiht annab põrandalauale välimuse ja kaitseb kulumise eest; keskmine, spetsiaalsest tihedast HDF-plaadist kiht tagab jäikuse ning alumine kiht garanteerib mõõtmete püsivuse.
Laminaatpõrandaid võib nende ehituse järgi jagada kaheks: otselamineeritud ja kõrgsurve-laminaatpõrandad. Köögi põrandale peaks kindlasti valima vastupidavama kõrgsurve-laminaatparketi. Kõrvalepõikena võiks mainida, et ka köökides kasutatavad lauaplaadid ehk tööpinnad on enamasti kaetud (küll mitte nii kulumiskindla) kõrgsurvelaminaadiga. Kõrgsurve-laminaatpõranda tunneb ära tunduvalt paksema pealiskihi järgi. Kvaliteetne laminaatpõrand peab olema kindlasti liimivaba, nn click-ühendusega. Sellise ühendusega puudub praktiliselt võimalus põrandat valesti paigaldada, sest laudade servades asub patenteeritud ülitäpne kinnituslukk. Küll aga jätab uudne ühendusviis alati võimaluse põrand n-ö maast üles korjata ning uude kohta paigaldada.
Laminaatparketi eelisteks on lisaks suurepärasele kulumis- ja kriimustuskindlusele ka täielik plekikindlus ning äärmiselt lihtne hooldatavus. Laminaatpõranda pindmine kiht on niivõrd tihe ja poorivaba, et mustuseosakestel ei õnnestu end sinna haakida. Igapäevaseks hoolduseks piisab pühkimisest niiske väljaväänatud lapiga. Erinevalt PVC-katetest ja linoleumist pole laminaatpõrandat vaja vahatada. Efekt on isegi vastupidine ? pärast vahatamist määrdub põrand kiiremini. Laminaatpõranda eluiga sõltub üsna suurel määral paigalduse kvaliteedist. Korralikult paigaldatud kvaliteetsele kõrgsurve-laminaatpõrandale võib kodutingimustes anda eluaegse garantii.
Hetkel kuum
Investorite seas on FedEx ja Foxconn
Kui köögipõrand peab olema ehtsast puidust, on sobivaim võimalus kasutada naturaalset laudparketti. Tehases lõpuni viimistletud parketilauad on 2,4 m pikad, 20 cm laiad ja tavaliselt 15 mm paksud. Peale pealmise, 4 mm paksuse väärispuidust kulumiskihi puiduliigi ning kirjususe saab klient valida ka erinevate viimistluste vahel. Puiduliikidest soovitaks köögis kasutada tamme, saart, pööki, vahtrat või eksklusiivset merbaud, kirssi, pähklit, eukalüpti.
Okaspuu võib köögis jääda liiga pehmeks. Kuna köögis juhtub ikka vedelikega äpardusi, soovitaks viimistlusena valida lakkimise. Et õnnetusjuhtumi korral vältida niiskuse sattumist parketilaudade vahele, võib põranda pärast paigaldamist ühe korra üle lakkida. Võrreldes laminaatpõrandaga on naturaalne parkett pehmema pinnaga ja kardab rohkem esemete kukkumist, kuid tundub palja jala all soojem ja mõnusam. Kui võimalik, soovitaks taas valida liimivaba ühendusviisi.
Hüppeliselt on kasvanud naturaalse spoonparketi populaarsus. Suhteliselt õhukesena (vaid 7 mm paks) on spoonparkett asendamatu renoveerimistöödel, kus uus põrand on lihtsam paigaldada otse vana peale ilma aluspõrandat ega uksi lõhkumata. Hoolimata esmapilgul liiga õhukesena tunduvast kulumiskihist, on spoonparkett kodupõrandale täiesti piisav.
Korkpõrandaid pakutakse tavaliselt plaatidena, mõõdus 30x30 cm. Tooni- ja mustrivalik on piisavalt suur. Kindlasti ei soovitaks köögis kasutada viimistlemata korkplaate. Kuna kork on suhteliselt pehme ja elastne põrandamaterjal, ei pruugi ka lakitud ja vahatatud pind olla hästi hooldatav. Piisavalt kulumis- ja plekikindlad on PVC-kattega korkplaadid, kuid sel juhul sarnaneb põrand üsnagi vinüülkattega. Väga hoolikas tuleb olla ka paigaldusel ? korkplaatidevahelisi vuuke ei keevitata ning mahaläigatanud vesi võib seetõttu põrandat kahjustada.
Tõelise uudisena pakutakse köögipõrandatele nüüd ka vaipkatteid. Teadaolevalt ainsa vaipkattena maailmas suudab Flotex täita kõiki köögipõrandale esitatavaid tingimusi ? ta on veekindel, kulumiskindel, 100 plekikindel, hargnemiskindel ning tema puhastamine on ülilihtne. Lisaks on ta veel jala all soe ja pehme. Vaipkate koosneb veekindlast PVC-aluskihist, millel paiknevad ülitihedalt nailonfiibrid.
Autor: Ando Anderson