Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rämpspost saamas sama kahjulikuks kui viirused
Rämpsposti hulk on igal aastal mitmekordistunud ja aina rohkem levib nende reklaampostituste seas ka pahatahtlikke kirju, kus loodetakse leida lihtsameelseid arvutikasutajaid petuskeemide ohvriteks.
Nädal tagasi Yahoo postkasti kasutajatele levitatud kiri näis tulevat teenusepakkujalt endalt, kuid oli tegelikult laiali saadetud pettusega tegelevate isikute poolt. Kirjas küsiti kasutaja isikuandmeid, telefoninumbrit ja krediitkaardi numbrit.
Enamik kasutajaid siiski pettuse ohvriks ei läinud, kuna teadsid lihtsat reeglit, et isikuandmeid turvamata elektronpostiga saata ei maksa.
16. septembril üritasid petturid kätte saada internetimaksete süsteemi PayPal klientide isikuandmeid, saates neile kirja teemaga ?PayPal Verification?. Kirja sisus väideti, et tegemist on teenuse kontrollimisega, ja paluti sisestada vastuseks oma salasõna. Nii ei tee aga ükski endast lugupidav eteenus, küsides kliendi salasõna ebaturvalise elektronposti kaudu.
Petturid pakkusid ka veebilehekülge, mis näis olevat PayPali registreerimisleht, kuid oli tegelikult võltsitud.
Eesti arvutikasutajaid on kõige tihemini tabanud nn Nigeeria kirjad, kus palutakse osutada abi suurte summade ümberkantimisel adressaadi pangaarve kaudu. Kaasaminejaid on tavaliselt tabanud ebaõnn. ?Nigeeria kirjade? ohvreid sõidab USAst Euroopasse petturitega kohtuma 5?6 inimest päevas.
Uuringufirma IDC andmetel on inimesed selliste kirjade suhtes, mis näivad tulevat teenusepakkujalt, üsna usaldavad.
Lahenduseks pakutakse välja digiallkirja, mis kinnitab, et kiri on tulnud õigelt inimeselt. Pime usaldamine võib aga maksta suurema hulga raha, kui neelab viirus, mis hävitab andmed.
Autor: ÄP