Volituste hoidmist praegusel tasemel toetab alla kolmandiku inimestest, näitab 503 inimese arvamust esindav värske ASi Emor avaliku arvamuse küsitlus, kirjutab Postimees.

Kõige enam toetajaid - 41% - leidis uuringus pakutud vastusevariant, et Eesti võiks olla poolpresidentaalne riik. Sellises riigis oleks presidendil võrreldes tänase Eestiga märgatavalt enam volitusi, aga valitsuse juhtimine jääb siiski peaministri ülesandeks.

Näidetena sellistest riikidest pakkusid küsitlejad välja Soome ja Prantsusmaa.

28% vastajaist kinnitas, et toetab Eesti presidendi volituste säilitamist praegusel kujul ja neid ei tohiks suurendada. 22% vastajatest on arvamusel, et Eesti võiks olla presidentaalne riik, kus president täidaks ühtlasi ka valitsuse juhi ülesandeid, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides. Üheksa protsenti vastajaid ei osanud oma eelistust öelda.

Hiljuti Tartus riigiametnike foorumil peetud kõnes presidendi ja peaministri koha ühitamist välja pakkunud peaminister Siim Kallas kinnitas Postimehele, et uuring ei tõuka valitsust tegutsema presidendi võimu suurendamiseks.

?Selliseid suuri samme ei saa astuda ainult küsitlustulemustele toetudes,? ütles Kallas. ?Selliseid asju saab teha vaid siis, kui rahvas on selleks valimistel mandaadi andnud.?

Ta lisas, et Emori küsitluse tulemustega sarnased hoiakud on kogu aeg küllaltki levinud olnud. ?Minu eesmärgiks oligi proovida seletada, mida need tegelikult tähendavad,? viitas ta oma paljuräägitud esinemisele Tartus. ?Muidugi on võimalik, et inimesed on sellele teemale rohkem tähelepanu pöörama hakanud, kuna puhkenud arutelu oli ju äge.?

Emori analüütiku Tõnis Saartsi hinnangul on soov tugevama presidendivõimu järele seotud ka tänase riigipea isikuga. ?Kui Arnold Rüütel poleks rahva seas nii populaarne, vaevalt oleks nii palju laiendatud volitustega presidendivõimu pooldajaid,? leidis ta.