Alanud aastast kehtima hakanud planeerimise ja ehituse seadused lubavad vahel ka planeeringuta ja projektita ehitada.
Senist ehituse ja planeerimise seadust asendab nüüd kaks eraldi seadust, üks käib planeerimise, teine ehitamise kohta.
Rakvere linnaarhitekti Oliver Alveri arvates on uus planeerimisseadus muutunud asjalikumaks. Ta peab oluliseks, et omavalitsustele on selles antud rohkem võimalusi, kirjutab Virumaa Teataja. ?Minu ametisoleku aja jooksul on olnud küll selliseid planeeringuid, mida sisuliselt poleks tarvis läinud, aga seadus nõudis,? nentis Alver. ?Edaspidi läheb asi paindlikumaks.?
Linnaarhitekt selgitas: ?Kui krunt on olemas, kuigi planeeringut pole, võib projekteerimistingimustest lähtudes ehitada juhul, kui ehitis olemasoleva hoonestusega sobib.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui varem võis lihtsustatud korras hoonestada kuni kolm elamukrunti, siis nüüd võib detailplaneeringuta ehitada juba kuni viis elamut. ?Isegi kortermajasid ja tehasehoonete juurdeehitusi võib teatud tingimustel rajada ilma detailplaneeringuta,? rääkis Alver. ?See on suur aja- ja rahavõit.?
Keerulisemad juhtumid vajavad siiski planeeringut.
Oliver Alveri sõnul määrab planeering krundi õigused. ?Kui planeering lubab sinna ehitada viiekorruselise elamu, siis ehitamist takistada on peaaegu võimatu,? selgitas ta.
Sellepärast peaksid inimesed planeeringuga eelnevalt põhjalikult tutvuma. Ehitusprojekti olemasolu puhul võib volikogu küll planeeringu tühistada, aga peab omanikule kulud kinni maksma.
Ehitusseadus lubab eramuomanikul endal kodu ehitada, selleks ei pea palkama enam ehitusfirmat. See nõue muudeti seaduse menetluse käigus avalikkuse survel.