Omavalitsused pigistavad FIEsid maamaksuga

Silva Männik

Füüsiliste isikute ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna ütles, et selliseid juhtumeid on viimasel ajal erinevates Eesti paikades järjest rohkem kuulda. Ta tõi näite, kus käibe kasvades FIE asemel äriühinguna jätkav ettevõtja peab oma eramu aluse maa ärimaaks registreerima vaatamata sellele, et tema tegevuses iseenesest midagi ei muutu. Mees töötab ikka oma kodus väikese laua taga ning kliente ja äripartnereid seal vastu ei võta.

Kärsna sõnul on selline kohalike omavalitsuste valimatu sekkumine ebamõistlik ja ettevõtlust pärssiv. ?Ei ole mõtet kõiki neid lollusi üle võtta, mida me mujal maailmas kuulnud oleme,? lausus ta. ?See maamaksu vahe, mis selles sunni pealt võidetakse on nii väike, pigem peaks kohalik omavalitus olema huvitatud ettevõtluse toetamsest, sest tulumaksu pealt teenib omavalitsus rohkem. See on lühinägelik.?

Kärsna tõdes, et seadust sellepärast muuta ei saa, kuid omavalitsused peaks suutma vaadata igat juhtumit eraldi. ?Kui keset eramajade rajooni tahab keegi teha kontori, kus autodega ringi saalitakse, siis loomulikult segab see naabreid ja see on lubamatu,? rääkis ta.

Türil hambaarstina tegutsev Helgi Hansar ütles, et tema ootab millise summaga maamaksu arve talle järgmisena tuleb. Uue kauplemisloa taotlemise käigus tuli tal ka oma eramu ruumide kasutusluba saada ning seal märgiti esmakordselt ära äritegevuseks kasutatav pind, 5protsenti elamust. Samas pole ta tegevuses midagi muutunud ? ruumid on samasugused, nii ka ettevõtlusvorm. ?Eks ta jabur oleks, kui maamaks nüüd tõuseb, aga ennegi on sellistes kohtades pilli lõhki aetud,? tunnistas Hansar ning lisas, et otseselt ei ole tal linnaga maamaksu teemal vaidlusi olnud.

Türi linnavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja Hannes Taube selgitas, et kauplemislubasid väljastatakse nüüd mullu suvest varasema ühe aasta asemel tähtajatult. Selleks tuleb aga taotleda ka ruumide kasutusluba ning vajadusel selleks ka inventariseerimise käigus nende senist kasutusotstarvet ja lõpuks ka kinnistu sihtotstarvet muuta. Varem toimis see protsess täpselt teistpidi ja alustama pidi kinnistu sihtotstarbe muutmisest, et lõpuks tegevusluba saada. ?Me olemegi tegelikult siiamaani suhteliselt leebelt nendesse maaküsimustesse suhtunud ja seda põhimõttel, et ettevõtlust mitte takistada,? selgitas Taube. ?Nüüd, kus kauplemisload väljastatakse aga tähtajatult, on meil seisukoht, et piirkondadesse, kus äritegevusest võib probleeme tulla, tuleb hakata rangemalt suhtuma. Kuni selleni välja, et tegelikult on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda ka detailplaneeringu muutmist.? Taube lisas, et kuna Türi linnas ei ole maamaksu hinnad elamumaal ja ärimaal väga erinevad, ei tohiks sellest ettevõtjatele olulist kulu tekkida. Linna jaoks on aga oluline, et ettevõtluseks kasutatav koht toimiks tõrgeteta ja sellest ei tuleks naabritele või teistele asjaosalistele asjatuid probleeme.

Tartu linnavalituse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven ütles, et maaküsimustes on Tartus püütud juuksekarva mitte lõhki ajada. Kui ettevõtja teeb oma ruumides reaalseid muudatusi klientide suuremas mahus teenindamiseks või tootmise alustamiseks on maa otstarbe muutmine tema enda avaluse alusel põhjendatud. Lihtsalt oma kodus näiteks arvuti taga istuvat ettevõtjat sellega tüütama ei hakata. ?Nii võiks ju tõepoolest äriregistris näpuga järge ajama hakata, et kuhu mingi ettevõte registreeritud on ja siis maakasutust kontrollida,? rääkis Ahven. ?Näiteks oma kodus tegutsev õmbleja - on see siis mingi äri, samas mõnel teisel käib sama palju sõbrannasid külas. Meie ei ole sellises kohas mingit seost hakanud otsima.?

Omavalitsused pigistavad FIEsid maamaksuga

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised