Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Audio-videotehnika ja kodumasinad kallinevad
Eeskätt tõusevad nende toodete hinnad kolmandatest riikidest ELi sissetoodavale kaubale lisanduva tollimaksu võrra. Seega võiks ennustada, et järgmisel kevadel maksab täna poes 2995 krooni maksev televiisor umbes viissada krooni enam, samas ei tohiks odavamate külmikute hinnad tõusta enam kui paarisaja krooni võrra.
Kallimate kolmandatest riikidest pärit toodete hinnad tõusevad tõenäoliselt rohkem kui tollimaksumäära võrra ja nii võivad 35 000?40 000 krooni maksvate telerite hinnad aasta pärast ulatuda 50 000?60 000 kroonini.
Kodumasinate turul on juba täna rohkesti konkurentsivõimelisi tooteid Euroopa Liidust ja partnerriikidest ning ka lisanduv tollitariif on väiksem kui audio-videotehnikal, vaid paar-kolm protsenti, mistõttu muude tingimuste samaks jäädes jääb ühinemisjärgne hinnatõus sadade kroonide piiridesse.
Milliseks kujunevad hinnad pikemas perspektiivis, on täna veel raske ennustada ? oma mõju on nii tootjapoolsel müügitoel, valuutakursi kõikumistel kui ka transpordikulude tõusul kütuse aktsiisimaksu suurenedes.
Eestis peaks 1 tulutaseme tõus põhjustama muudel võrdsetel tingimustel 0,4?0,7 hinnataseme tõusu. Seega pikemas perspektiivis võiks nõudlus koduelektroonika järele suureneda pisut kiiremini, kui tõusevad hinnad. Harmoniseeritud tarbijahinna järgi on ELis võrreldes 1996. aastaga koduelektroonika hinnad langenud, näiteks audio-videotehnikal 18, samas on kodutehnika parandamise hind tõusnud 11.
Kodumasinate hinnaerinevused liikmesriikide sees olid 1998. aastal vahemikus 82st Portugalis 123ni Austrias (ELi keskmine hinnatase = 100). Enamik hinnaerinevustest jäi +/- 10 piiridesse. Soomes olid kodumasinate hinnad keskmiselt 9 kõrgemad kui ELis keskmiselt, nii nagu ka Rootsis.
Tollimaks: Statistikaameti andmetel imporditi möödunud aastal 85. kaubagrupi toodetest, nende hulgas ka audio- ja videotehnika ning elektripliidid, peaaegu pool väljastpoolt Euroopa Liitu. Ühinemisel neile rakenduvad tollitariifid ulatuvad 14ni.
Standardid: ELi sissetoodavad kaubad peavad vastama Euroopa elektriohutuse standardi CE nõuetele. See mõju ei peaks olema eriti suur, sest sertifitseerimise nõue kehtib juba praegu. Tulevikus võib hinda lisada garantiinõue.
Kaubavarud: Enne ELiga ühinemist on tõenäoline nõudluse suurenemine, sest tarbijad sooritavad võimalusel ostu enne hinnatõusu. Kuna Eesti turg on väike, toob müüjate kaubavarude soetamine kaasa turu küllastumise. Tõenäoliselt üritavad müüjad hinnatõusust saada maksimaalselt kasu ja hinnad tõusevad enne, kui müügile jõuab tollitariifide võrra kallim kaup, nagu juhtus kütuseaktsiisi tõusu ajal bensiiniga.