Euribori tõus võib pidurdada massilist laenamist

Vaid pooleteise aastaga on eraisikutele väljastatud eluasemelaenude jääk kahekordistunud ? 2002. aasta alguses oli see kuus miljardit krooni, käesolevaks hetkeks on ületatud 12 miljardi krooni künnis.

Samas rütmis on liikunud ka igakuine eluasemelaenu andmine. 2002. aasta alguses võeti laenu veidi alla 300 miljoni krooni kuus, 2003. aasta juulis aga juba 798 miljonit krooni. Seega on kasv olnud ligi kolmekordne. Kõige selle taustal on elamispindade hinnad tõusnud kümnete protsentide võrra aastas. Mis on olnud selle põhjuseks?

Kõige olulisemaid tegureid on kaks. Esiteks on palgad iga aasta ligi kümne protsendi võrra kasvanud. Tänu sellele tekib turule juurde üha enam laenusuutlikke inimesi, kes suudavad endale eluaset soetada. Samuti suureneb pidevalt leibkondade arv, kes on valmis endale (lastele, vanematele vms) ostma veel teisegi eluaseme või vahetama olemasoleva korteri või maja suurema, ilusama ja ka kallima vastu.

Teiseks teguriks on kiire intressilangus. Nii madala intressiga pole eestlane iialgi varem saanud laenu võtta, sest niivõrd madalal pole kunagi enne olnud ka Euribor ? juba kuid on see pendeldanud kahe protsendi piirimail. Mida madalamad on intressid, seda väiksem on igakuine kuumakse. Poole miljoni krooni laenamisel 20 aastaks on tagasimakse vahe viie- ja seitsmeprotsendilise laenu puhul ligi 600 krooni. Ent intressid ei jää madalaks igavesti.

Ka Äripäev on välja arvutanud, et tegelikult on alates 1987. aastast kuue kuu Euribori ja selle eelkäijaks peetava DEMi Libori keskmine tase olnud 5,28. Mis aga äärmiselt oluline ? Euribor on juba tõusma hakanud. Juhtivate pankurite hinnangul on Euribori põhjatase nähtud ning nüüd hakkavad intressid tõusma, järgnevaks viieks aastaks oodatakse stabiilset tõusu 5?7.

Vaatame, mis saab 20 aastaks miljon krooni 4,5 suuruse aastaintressiga laenanud inimesest, kui Euribor tõuseb nelja protsendipunkti võrra, 6,2 protsendile. Selle tulemusel tõuseb ka eluasemelaenu intressi määr samas suurusjärgus. Fikseeritud põhiosaga võetud laenu esmane kuumakse on madala intressi korral 6300 krooni. Mustema stsenaariumi ehk kõrgema intressi puhul on kuumakse aga ligi 8700 krooni. Selline vahe võib ka muidu eduka perekonna eelarve sassi lüüa ning miski ei välista, et ostetud eluase tuleb peagi realiseerida.

Tõsi, kuniks intressitõus on sujuv, ei mõju see inimeste rahakotile niivõrd laastavalt, sest vastavalt fikseeritud põhiosaga laenu tagasimaksegraafikule alaneb iga tasutud kuumakse tulemusel ka järgmine kuumakse. Teisisõnu, selleks ajaks, kui intressid on jälle kõrgel, on ehk laenumakse suurus kahanenud hoolimata intressitõusust samale tasemele, kus see on täna madalate intresside juures.

Tuleviku prognoosimine on tänamatu tegevus, seetõttu on mõttetu hakata kohvipaksu pealt ennustama, mis täpselt intressidega juhtub. Ent kui need tõusevad, siis inimeste ostujõud kahaneb ning see ongi üks peamisi argumente, miks hüppeliselt kasvanud laenuturul peagi hoog raugeb.

Intressid on kõikunud läbi aastate ning seetõttu on kõikunud ka laenuvõtjate kuumaksed. See on paratamatus. Ent praegustel laenuvõtjatel tuleb sellega ka arvestada. Põhjatasemelt ennast oimetuks laenamisel võib kergesti juhtuda, et kasvufaasis muutub ajutine oimetus püsivaks finantskoomaks ? inimesed, kes praegu jõuavad eluasemelaenu kõrvalt vaevu ots otsaga kokku tulla, võivad vaid paariprotsendilise intressitõusu tagajärjel olla olukorras, kus eluaseme müük on sundkäik.