Kindlustuskahjude korvamise eeldus on lepingu korrektne ja aus täitmine

Äripäeva 13. oktoobri numbris ilmunud artiklis ?Kindlustusseltsist keeruline hüvitist kätte saada? esitab ajakirjanik kokkuvõtte aegade jooksul esinenud kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate vahelise vaidluse tulemustest. Artikli autor on esitanud seejuures temale teadaolevad, vaid kannatanu seisukohad, küsimata kommentaari kindlustusseltsilt. Seetõttu on fakte esitatud moonutatuna ning see jätab ka üldsusele väärarusaama kindlustusandjate (kõnealusel juhul Inges Kindlustuse) tegevusest ja käitumisest.

Ajakirjaniku väitel keeldus Inges Kindlustus Eesti Mereagentuurile kahju hüvitamisest põhjendusel, et valgusreklaam oli pärast kindlustuslepingu sõlmimist asendatud uuega.

Tegelikult tekkis ASiga Eesti Mereagentuur vaidlus kahju hüvitamise osas sellest, et kindlustusvõtja oli kindlustanud kahekorruselise hoone, ehitas pärast lepingu sõlmimist sinna peale kolmanda korruse, kuhu paigaldas ka valgusreklaami, mis oli tellitud litsentseerimata paigaldajalt. Tulekahju hoones tekkis ohutusnõuete rikkumise tagajärjel, kahjustades kindlustuslepinguga katmata hoone kolmandat ning osaliselt teist korrust. Eesti Mereagentuuri nõue oli 1,3 mln ja kohus rahuldas selle vaid 38 ulatuses, seega osaliselt, mis näitas Eesti Mereagentuuri soovitud suuruses nõude alusetust.