• OMX Baltic0,03%320,04
  • OMX Riga0,65%976,83
  • OMX Tallinn−0,17%2 229,21
  • OMX Vilnius0,55%1 515,25
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,81%10 583,37
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,19
  • OMX Baltic0,03%320,04
  • OMX Riga0,65%976,83
  • OMX Tallinn−0,17%2 229,21
  • OMX Vilnius0,55%1 515,25
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,81%10 583,37
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,19
Prantsusmaa on suutnud 1996. a käivitatud töönädala lühendamise reformiga luua 300 000 uut töökohta, kuid see on riigile osutunud ülikulukaks.
Niisugusele järeldusele tuli Soome teadur Katri Mikkonen, kes tegi vastava uurimuse Soome Panga tellimusel.
Mikkoneni arvestuste järgi on tööaja lühendamise teel iga uue töökoha loomine läinud riigile maksma 313 000 krooni aastas. See summa on suurem kui Prantsuse minimaalpalk ? 234 700 krooni aastas.
Kokku on riik pidanud ainuüksi eelmisel aastal firmadele maksma 242,6 miljardit krooni, et toetada tööaja lühendamist ja madalapalgaliste töökohtade loomist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele