Ettevõtluse areng sõltub ka omavalitsustest
Kui Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) palus ettevõtjatel kaardistada oma suhted kohaliku omavalitsusega (KOV), väljendasid vaid üksikud 400 vastanust rahulolu või andsid omavalitsustele kiitvaid hinnanguid.
Ettevõtjad näevad probleemidena ametnike ükskõikset ja tõrjuvat suhtumist ettevõtjasse ja ettevõtlusesse, haldussuutmatust ja motivatsiooni puudumist. Ametnike võim õigusaktide tõlgendamisel läheb käiku pigem ettevõtja kahjuks. Palju on liigset bürokraatiat ka KOVi tasandil ning kohtab tahtlikku barjääride seadmist, millega kaob ettevõtjal igasugune huvi sellesse omavalitsusse investeerida.
KOVil on motiveeriv roll potentsiaalse ettevõtja otsuse langetamisel ettevõtlusega alustamise kasuks. Omavalitsused peaksid olema huvitatud igast inimesest, kes soovib hakata ettevõtlusega tegelema.
Iga väiksemgi perefirma, osaühing või FIE võib viie aastaga kujuneda arvestatavaks tööandjaks ja kohaliku arengu toetajaks ? iga uus või säiliv töökoht tähendab KOVle sissetulekut ja iga töötu või kaotatud töökoht väljaminekut. Tihti aga ootavad omavalitsused ?rahalaeva? suurte ettevõtete investeeringute näol. Õnnelik on KOV, kellel õnnestub taoline laev oma ?sadamasse? meelitada, kuid selle kõrval ei osata sageli ära kasutada väikeettevõtete kasvupotentsiaali. Sageli ei valda KOVid infot, mis puudutab ettevõtlustegevust nende territooriumil. KOV peaks olema esmaseks infoallikaks potentsiaalsetele investoritele, jagama teavet omavalitsuses tegutsevate ettevõtjate, tegevusalade esindatuse ning nende territoriaalse jaotuse kohta.
KOVil on parim lähtepositsioon kohaliku ettevõtluskeskkonna otsese koordineerijana. Aga paljudes omavalitsustes puudub ettevõtjatel ülevaade toimuvast ja planeeritavast ? näiteks pole infot vabade maade ja hoonete kuuluvuse või detailplaneeringute kohta. Arengukavades on tihti liiga vähe tähelepanu suunatud ettevõtlusele. Sageli arengukavad ka puuduvad, mis raskendab ettevõtjatel pikemaajaliste plaanide tegemist. Suhtlemisel ja info jagamisel on veel palju ära teha, sest sellest sõltuv hea koostöö on parimaks aluseks ettevõtluse arengule.
Tihti ei anna KOV kohalikule ettevõtjale infot erinevate pakkumiste kohta (ehitusobjektid, õpilaste toitlustamine ja vedu, lumetõrje jne). Ettevõtjate arvates on infrastruktuuri arendamine omavalitsuse üheks tähtsamaks ülesandeks, kuid investeeringutoetuste saamiseks piirkonna infrastruktuurile tehakse koostööd veel vähe. Kuna eelistatud on mitme partneri ja laia kasusaajate ringiga projektid, peaks KOVil olema kandev roll infrastruktuuri projektide koordineerimisel, partnerite ja kaasfinantseerimiste leidmisel. Töökohtade säilimise ja juurdekasvu parimaks garantiiks on ettevõtjate arvates KOVide huvi ettevõtja tegevuse jätkamise vastu ning koostöö probleemide ennetamisel. Juba täna saab KOV ettevõtja heaks palju ära teha: olla haldussuutlik, langetada ettevõtjat puudutavad otsused nii kiiresti kui võimalik (nt ehituslubade jt kooskõlastuste andmine), anda adekvaatset infot, nõustada ja võimalusel aidata ettevõtjal ideid ellu rakendada. Ettevõtluse seisukohalt on oluline ka üld- ja tööstusalade detailplaneeringute olemasolu. Samuti saab omavalitsus sisse seada vaba tööjõu registri, omada ülevaadet piirkonna veevarudest, puhastusseadmete ja elektrivõimsusest, pakkuda ettevõtjale töötajate täiendõppeks tasuta oma allasutuste ruume (nt koolimaja), propageerida ettevõtlust ja kaasata ettevõtjaid kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisse.
Positiivsete näidetena võiks tuua regulaarseid kohtumisi ettevõtjatega, mis tutvustavad valla eelarve ja arenguga seotud küsimusi, ettevõtjate kohalikke konkursse ja auhindu, kohalikke ettevõtja stardiabi programme ja ettevõtjate kaasamist KOVi töögruppidesse.
Et motiveerida KOVi ettevõtja probleemidega tegelema, peaks KOVi rahakott olema EVEA arvates otseselt sõltuv kohaliku ettevõtluse arengust ? kasvab ettevõtlusaktiivsus, kasvab ka KOVi tulubaas.
Autor: Kaidar Raudmets