Küberruumis toimuvat reaalmaailma üle kandes saame sageli küllalt teravaid fantaasiapilte maalida.
Näiteks kujutlegem, et oleme läinud poodi: seal aga osutub ostude sooritamine ainult tiheda trügimise läbi võimalikuks. Igal sammul sebib ringi müügimehi ja -naisi, kes panevad kindlalt kirja kõik, mida klient korraks vaatas, mida kätte võttis, küsivad konarlikku grammatikat kasutades, miks üks või teine asi ei sobinud jne. Muide, need müügimehed ja -naised ei ole mitte ehtsad, vaid pealekleebitud naeratustega robotid. Teed kassa poole takistab ostjale kaupade jultunud näkkutoppimine, üritused suunata kliente hoopis kõrvalkassasse ning muud trikid. Kassas loomulikult läheks lahti uus rüsin teemal, et kes on kliendi kohale toonud, mingid tundmatud piiluksid pidevalt üle kliendi õla tema rahakotti ja tülitseksid makstava raha edasise saatuse pärast. Lõpuks kujutame veel ette, et kõik see tundub nii poekülastajale kui ka personalile täiesti loomulik ja arusaadav, keegi ei tule selle pealegi, et asjaajamine teisiti käia võiks.
Tahaks loota, et me lähemal ajal reaalelus niikaugele ei jõua, kuigi põrnitsemisega kliente peletavate turvameeste hulk kauplustes pidevalt kasvab. Samas kipub avalikku võrku ühendatud arvuteis toimuv hullematel juhtudel olema üsna ligilähedane eelmises lõigus kirjeldatud olukorrale. Kasutaja teadmata on tema tööriista sokutatud programmid, mis andmeid koguvad ning rahakasutamist jms tegevust suunata üritavad. Need võivad lõpuks võtta enda kätte lõviosa arvuti ressurssidest. Pealegi on nende asjade kood sageli võimatult lohakalt programmeeritud ning laseb seetõttu arvutil pidevalt ?kokku joosta?.
Suures maailmas on nähtud juhuseid, kus spyware´i ehk maakeeli spiooniriistade abiga varastakse arvutikasutajate pangainfot ja -koode, et seejärel nende arved lagedaks teha. Nii äärmuslikud ning kriminaalsed juhtumid on muidugi haruldased. See spyware, mis ummistab pahaaimamatute tarbijate arvuteid, ei ületa tavaliselt seadusega lubatud raame.
Ebameeldiv on igasugune jälgimine ning pealetükkiv asjaajajaks tikkumine ikkagi. Eriti juhul, kui seda tehakse arvutikasutaja eest salaja, saades nõusolekuid niisuguseks tegevuseks pettuse teel.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele